Optilised nähtused atmosfääris
46° halo puhul peavad valguskiired murduma jääkristallide 90°
servadel, mis tingib valgusallikast 46° kaugusel moodustuva ringi. Seda juhtub aga märksa
harvem ja seetõttu on suur haloring haruldasem. Ka 46-kraadisele haloringile võivad
lisanduda puutujakaared. Haruharva on puutujakaared nähtavad allpool horisonti jääudus või
tumeda metsa taustal. (Kamenik, 2009)
Kõrvalpäikesed
Kõrvalpäikesed ehk teadusliku nimega parheelia on 22-kraadise kõrval teiseks väga tavaliselt
halovormiks. Parheelia ei teki suvalise kujuga jääkristallide puhul. Tarvis on lamedaid
kuusnurkseid kettakujulisi jääplaadikesi, kusjuures nende teljed peavad olema orienteeritud
püstsuunas. Samuti peavad jääkristallid olema korrapärased, neid peab olema suhteliselt
suurel hulgal ning nähtuse selguse huvides peavad nad olema ka piisavalt suured, sest muidu
muutub halo difraktsiooni tõttu väga uduseks ning laialivalgunuks. Ebapäikest tekitav
valguskiir siseneb jääkristalli külje kaudu.