Eksamikonspekt
Euroopa
suuremate järvede hulka kuuluvad Peipsi ja Võrtsjärv, mis moodustavad pea 87% Eesti veekogude pindalast.
1970ndail aastail A. Mäemetsa (1977, 1977a) poolt koostatud tüpoloogia alusel on Eesti järvede hulgas eristatud
8 põhilist tüüpi (27 alamtüübiga): oligotroofseid järvi on 8%, semidüstroofseid 5,8%, düstroofseid 9%,
eutroofseid 36,4%, düseutroofseid 36,6, alkalitroofseid 2,6%, halotroofseid 1,4% ja siderotroofseid 0,2% (Joonis
2). Tüpoloogia aluseks on looduslik akumulatsioonitüüp. Enamus maailmas levinud kalssifikatsioonidest
põhineb troofsusseisundile.
Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toiteainetega, mille tagajärjel hakkab seal vohama fütoplankton ja/või
kõrgem veetaimestik. Tagajärjeks on veekogu vananemine ja kinnikasvamine. Tegemist on loomuliku loodusliku
protsessiga, mida aga inimtegevus võib hüppeliselt kiirendada