Iga põlvkond kasvab üles uutmoodi
enam pole, üksikud käivad külas, kui aega on. Kingitakse raha, nagu oleks mingi
sünnipäev. Uuel aastal pole pooli noori koduski, kaasaarvatud minuga, vaid
veedavad uut aastat hoopis oma sõpradega. Ehtne näide jällegi traditsioonide
muutumisest või siis uuendusest.
Üha enam noori läheb ajaga kaasa, mina kaasa arvatud, ja unustavad
traditsioonid, mis olid meie vanematele tähtsad. Ma ei taha väita, et kaovad,
pigem asenduvad uutega. Näiteks peetakse üha enam halloweene, mida vanasti
ei peetud. Kas siis mardipäev pole justkui sama? Minu arvates on sellega seoses
tegevused hoopis põnevamad, kui minna ukse taha ja öelda: „Komm või pomm!“
ning oodata kotiga, et keegi kommi annaks. Valiksin pigem mardipäeva.
Tahan väita vastupidist, et eestlastel on palju traditsioone ja neid tuleb veelgi
juurde. Ei pea olema negatiivne uute traditsioonide suhtes, sest kõik uskumused
ajapikku muutuvad. Aga samuti ei tohiks kõiki vanu traditsioone unustada.