Etüüd
Teine sein on aga süsimust ja rabe,
arvatavasti oli enne põlengut seal asunud pliit või mõni muu soojusallikas. Laes ripub
elektrijuhtme otsas katkilöödud pirn. Ukse kõrval seisab vildakas ja mõranenud kraanikauss.
Tunnen ära tumerohelise, nüüdseks juba kulunud tabureti ning istun sellele. Tean, et keegi on
siin hiljaaegu viibinud – maas vedelevad suitsukonid, vettinud tekid ning tühjad
odekolonnipudelid. Järsku tunnen, kuidas toas haiseb. Vänge lõhn, mida immitseb hallitavast
seinast, prügist ning pooleldi põlenud elutoast, teeb mu südame pahaks. Kuid ma ei jõua
sellele enam mõelda, sest kuulen autokummide vilinat ja seejärel venekeelset karjumist.
Tunnen, et olen kaitstud, kuid kauaks, seda ma enam ei tea.
annaabi.ee 
