Bioloogia HTG loodus
a. Nuttidega ehk sporangiumitega eripäraks: korraga vabanevad kõik eosed
kui loor rebeneb. Selline paljunemine iseloomustab alamaid hallikuid ehk
hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad hüüfides. Niimoodi paljuneb
nutthallik
b. Lülistunud eoskandjatega ehk koniidikandjatega eripäraks: teoreetiliselt
vabanevad eosed järk-järgult vastavalt nende valmimisele, see paljunemine
on omane kõrgematele hallikutele, kelle hüüfid on hulkraksed. Näiteks
pintselhallik. Pintselhallikute abil tehakse hallitusjuuste.
2) Kübarseened
a. Kottseened eosed asetsevad eoskotis ja ühes kotis on 4-8 eost ning
eoskotid paigutuvad viljakeha eri piirkonda sõltuvalt liigist. Võivad olla kas
pealispinnal (karikseened), või viljakeha alumises pooles (kogritsad, mürklid)
b. Kandseened eosed tekivad rakuväliselt spetsiaalsetel rakkudel
annaabi.ee 
