Heiti Talviku elulugu
kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib?
Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm,
kui mind jalust rabab iga priskem sõõm?
Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meeli?
Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt.
Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval,
et võiks rahu leida kustunute kõrval.
Magaja
...
Mu liha kuivand on
kiviks,
mu veri kui roosteraud.
Kui kellelgi tüliks olen,
siis kaevake mulle
haud.
...
Pohmelus
...
Kuis jälk on elu!
Liikmed hallahigis,
kõhn joomar köie
heitnud kase tippu.
Käes väriseb tal silmus.
Tuhmuv sügis
ta üle musta
langetamas lippu.
Videvik
...
Käin üksi pikki hämarat
alleed,
all jalge sügislehti
koldne sadu.
Oktoobritaevas halli
laotab kadu
ja tuuled mühavad kui
kauged veed.
Elada nii kui enne
Elada nii kui enne Vabana kõigist patroonest,
päev-päevalt saab võimatumaks. kinnisilmi ma sooritan hüppe
annaabi.ee 
