Pilvedesse poodud lind
Aivet külastasid mitte ainult tema pere ja tuttavad, vaid ka ajakirjanikud, kes teda pildistasid
ja esitasid üsna kohatuid küsimusi. Selle peale Aive ärritus ja minu arust täiesti põhjendatult.
Ei ole viisakas kui inimesest tehakse temalt luba küsimata pilti, Aivele valmistas see suurt
pahameelt. Ma ei mõista miks küsitakse inimeselt selliseid küsimusi, kui nähakse kedagi
haigema või kannatamas. Kui ajakirjanikud Aivet külastasid, olid nad üllatunud ning vaatasid
teda pettunud ja haletsevate pilkudega. Aivele oli see raskesti talutav, kuna tema pole süüdi
üheski oma haiguses, see oli saatuse mäng. Elu on kohati ebaõiglane ning Aive teadis seda
kõige paremini. Ühel päeval varastati temalt väga oluline arvuti, kuhu ta oli trükkinud kõik
oma mõtted ja muljed. Aive oli sel hetkel seljaga ukse poole ja ei näinud varast. Ta oli peale
vargust väga kurb, kuna arvuti sisaldas talle väga tähtsaid kirjutisi ja kogu tema trükkimise
vaev läks kaduma
annaabi.ee 
