Tekib aga küsimus, kas haldusreformi peab sellisel kujul läbi suruma. Viimasel ajal on mitmed vallad arutanud liitumist, mille käigus vähendada poliitika läbiviimisele suunatud kulusid. Vallad liituvad nn ,,tõmbekeskuste" ümber ning tulevikus näeksid need välja justkui tänapäeva maakonnad, millel oleks ka kohalik võim. Haldusreform näeb ideaalis välja kui vahend, mis aitaks Eesti avaliku elu korraldamist muuta palju lihtsamaks, tõhusamaks ning odavamaks. See-eest on aga haldusreformil mitmeid negatiivseid külgi, mistõttu on muutus veninud juba väga pikalt. Mitmed poliitikud ei ole reformi poolt, sest juba pikka aega toiminud praegune süsteem on sisse juurutunud ning muutunud mugavaks. Leitakse, et pole mõistlik muuta seadust puhtalt seaduse muutmise mõttes. Kõige suuremateks haldusreformi vastasteks on avalikud teenistujad ehk siis vallavanemad, vallavolikogu liikmed jne. Nemad jäävad valdade liitumisel ilma tööta, mis tooks kaasa nende tuleviku ebakindluse
Haldusreform Viimasel ajal on nii meedias kui muidu ühiskonnas palju arutletud küsimuse üle kas haridusreform on tingimata vajalik. Üldiselt mõistetakse küll selle reformi vajalikust, kuid samas leitakse palju vastuväiteid. Mina, kui selle ühiskonna liige, kuulun samuti selliste inimeste hulka, kes leiab haldusreformil nii häid kui halbu külgi. Järgnevalt püüangi oma väiteid põhjendada. Üldiselt olen ma igati nõus haldusreformi sisu ja eesmärgiga, et omavalitsuste ühinemine suuremateks omavalitsusteks suurendab nende toimetulekuvõimet ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Siseministeeriumis viidi 2001. aastal läbi ka haldusreformi vajalikkust tõendav uuringu tulemusel selgus, et suuremate
annaabi.ee 
