Jäälind
Sooline
dimorfism peaaegu puudub ainsa erinevuse leiame vaid noka värvuses.
Jäälinnu kehaehituses ilmneb mitmeid kohastumuslikke jooni. Nii on ta keel väga väike, lausa
taandarenenud: et mitte takistada kala haaramist ja nokas hoidmist. Varvastest on kolm
eesmist algusosas märgatavalt kokku kasvanud. Morfoloogid nimetavad sellist jäset istujalaks;
jäälind kühveldab jalgade abil pesaurust liiva ja muud kobestatud pinnast välja.
Siniraaliste seltsi jäälindlaste sugukonda (Halcyonidae s. Alcedinidae) kuulub 8486 liiki.
Elupaigast ja eluviisidest johtuvalt jaotuvad nad kahte alamsugukonda: põhiliselt
kalatoidulised vee-jäälindlased (Alcedininae) ja puistu-jäälindlased (Halcyoninae). Viimased
elutsevad Aasia, Aafrika ja Austraalia troopilise ja lähistroopilise vööndi metsa- ja
poolavamaastikul ning on loom-segatoidulised.
Jäälinnu (Alcedo) perekonda on paigutatud üheksa liiki. Enamik autoreid on jäälinnu (Alcedo
atthis L
annaabi.ee 
