Alternatiivsed energiaallikad (essee)
süsihappegaasi, sisaldab väävlit ja ka tuhka vähem, kui fossiilsed kütused. Kasvav
mets võtab keskkonnast pidevalt tagasi selle süsihappegaasi, mis vabaneb puidu
põlemisel. Eestis on ligi 50% maismaast kaetud metsaga. Seega puidu kui kütuse
potentsiaal on Eestis küllaltki suur. Metsatööstuses tekib aastas umbes 0,7 miljonit tm
puidujäätmeid. Neid saab kasutada nii kütteks kui ka tööstuse tooraineks. Kuid
lihtsamad küttematerjalid on ikkagi halupuit, hakkpuid, puidubrikett jt. Üheks
perspektiivseks alaks on energiavõsa kasvatamine Eestis. Energiavõsa on lühikese
raieringiga (3-5 aastat) tootmiseks rajatud kiiresti kasvavate puuliikide(paju, hall lepp,
pappel) istandused. Tuginedes Põhjamaade kogemusele, siis võib energiavõsa
potentsiaali kütuse saamiseks hinnata üpris kõrgeks. Energiavõsa saab kasvatada ka
neil muldadel, mis ei sobi eriti hästi kultuurmaaks ning ta on korduvkasutatav st.
annaabi.ee 
