sidus loodusvormi täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Ärevad, heletumeduse efektiga teosed (MEINDERT HOBEMA - Ruisdaeli õpilane (PAULUS POTTER tuntud loomamaalide poolest *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART
Kasutamine: · Kõikne vaatlus raske, võimatu, kallis. · Kõikne vaatlus rikuks üldkogumi või hävitaks selle · Kõikse vaatlusega saadud tulemuste kontrollimine 22. Keskmise esindusvea ja piiresindusvea mõisted ja kasutamine kordumistega ja kordumisteta juhuväljavõtul ESINDUSVIGA:Vahet üld(N)- ja väljavõtukongumi(n) analoogiliste näitarvude arvväärtuste vahel nimetatakse esindusveaks. Mida suurem on keskmine esindusviga μ, seda hajuvam kujutlus saadakse üldkogumi oletatavast keskmises ja vastupidi, mida väiksem on μ, seda täpsemalt on määratav ka üldkogumi oletatava keskmise väärtus. Arvutatakse: Kordustega väljavõtu puhul :ruutjuur (Ülddispersioon /väljavõtukogumiga (n)) Kordusteta välajvõtu korral : μ`=√δ2/n (1-n/N) ja μ`=√p(1-p)/n * (1-n/N) (p- uuritava tunnusega kogumiliikmete osatähtsusüldkogumis) Esindusviga sõltub: Uuritava kogumi varieeruvus Nst
· Mõõtemääramatuse B-komponent instrumendivea kaudu. o Sõltub mõõtevahendi kvaliteedist: mõõdulint; joonlaud; nihkkaliiber; kruvikaliiber. · Normaaljaotus ja Studenti jaotus mõõtemääramatuse hindamisel. o Juhul kui mõõtmiste arv on väiksem kui 50 (eriti juhul kui < 20), siis tuleb normaaljaotuse kasutamiselt üle minna Studenti jaotusele, mis on madalam, aga laiem. o Studenti jaotus on hajuvam kui normaaljaotus, seega tuleks kasutada suuremaid (standardhälbe) väärtusi. · Mõõtemääramatuste ja -vigade levik arvutustes. o ,,Halvima olukorra" meetod. Konspekt II, lk 33-39. · Digitaalsete mõõteriistade vead ja määramatused. Elektriliste osutmõõteriistade vead ja määramatused. o Digitaalmõõteriista määramatus (viga) arvutatakse mõõteriista passis antud valemi järgi.
annaabi.ee 
