heledates toonides. Domineerivad külmad toonid. Varjud pole mustad, vaid pigem hallikates ja rohekates toonides. Kasutatud on erinevaid toone kollasest ja sinisest. Tee kujutamisel on kasutatud korraga mitmeid erinevaid toone. Jooned on konkreetsemad ja teravamad esiplaanil. Mulle tekib tagaplaaniga paralleel, kui silmanägemine ei ole kõige parem, siis muutuvad kaugel olevate objektide ääred samasuguseks hajutatuks ja häguseks nagu maalil. Siiski on peamise ehitise katusejoon võrdlemisi terav. Laiade pintslitõmmetega on Caillebotte suutnud luua väga abstraktsed geomeetrilised kujundid. Perspektiivi osas on näha Caillebotte iseteadlikkust, kuna ta on paigutanud tänavavalgustusposti täpselt maali keskele ning nii jaotab ta maali koos keskjoonega neljaks osaks. Lisaks sellele eraldab tänavavalgustuspost ka esiplaani tagaplaanist. Minu jaoks mõjus neljaks
anna kõik üritused soovitud tulemusi. Metsamajandus 1733 km2 kogu Küprose pindalast on kaetud metsadega. Kui arvestada riigi enda pindala on see üsna suur osa. Rikas looduslik taimestik Küprosel saab põhjendada geograafilise asendiga kolme mandri vahel (Euroopa, Aasia ja Aafrika). Küprose taimestiku uurimine algas 1787 aastal (Tsintides 1997). Paljud botaanikud ja kollektsionäärid kirjutasid juhendeid Küprose taimestikule, aga kogu teave Küprose taimestikust jäi hajutatuks suure arvu erinevate teaduslike väljaannete vahel kuni 1977 aastani, kui R.D. Meikle andis välja esimese raamatu ,,Küprose taimestik" ning töö sai lõpetatud teise väljaandega hiljem 1985 aastal. Need väljaanded sisaldavad üksikasjalikku iseloomustust kõigist kodumaistest ja sisse toodud taimeliikidest, mis on registreeritud Küprosel. Näiteks Eukalüpti liigid kuuluvad riiki sisse toodud liikide hulka.