Nii tekibki pilt, millisena meile paistab põhjataeva tuntuim ja heledaim hajusparv Plejaadid ehk Sõel. "Seitse tähte taevasõelas," ütles eesti vanarahvas. (ligi 500 tähte) Plejaadid on hästi vaadeldavad kogu talve ja ka märtsi lõpus . Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv, hajuvad need parved aja jooksul. Praegu on Galaktikas teada üle 1000 hajusparve. Kuna nad asuvad ainult Galaktika ketta tasandis, siis me kaugeltki kõiki vaadelda ei saa; hajusparvede koguarv meie kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti
Mõnes tähesüsteemis on kolm või enam komponenttähte ja neid nimetatakse mitmiktähtedeks. Täherühmad Tähtkujusid moodustavad tähed näivad liikuvat koos üle taevavõlvi. See on silmapete- tegelikult asuvad nad üksteisest kaugel. Me näeme neid koos olevat vaid seepärast, et nad paiknevad kosmoses juhtumisi ühel suunal. Siiski on ka suuri tegelikult koos liikuvaid täherühmi. Suurepärane näide on Plejaadid. Sellesse tähtede hajusparve kuulub mõnisada omavahel nõrgalt seotud noort, kuuma ja heledat tähte. Kõik meile Galaktikas nähtavad hajusparved koosnevad noortest kuumadest tähtedest ja asuvad peamiselt Galaktika tolmustes spiraal harudes. Kerasparved Kõige hämmastavamad täherühmad koosnevad miljonitest tähtedest, mis paiknevad palli- või kerakujuliselt tihedalt koos. Neid nimetatakse kerasparvedeks. Erinevalt hajusparve tähtedest, on nendes parvedes peamiselt vanad tähed
selle helenduma. ● Nii tekibki pilt, millisena meile paistab põhjataeva tuntuim ja heledaim hajusparv – Plejaadid ehk Sõel. “Seitse tähte taevasõelas,” ütles eesti vanarahvas. (ligi 500 tähte)Plejaadid on hästi vaadeldavad kogu talve ja ka märtsi lõpus . ● Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv, hajuvad need parved aja jooksul. ● Praegu on Galaktikas teada üle 1000 hajusparve. Kuna nad asuvad ainult Galaktika ketta tasandis, siis me kaugeltki kõiki vaadelda ei saa; hajusparvede koguarv meie kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved 1. Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. 2. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie
lahti. Eelöeldus peitub lahendus probleemile tähe energiaallikatest. Lisaks sellele on HR- diagramm võimas relv tähe evolutsiooni uurimiseks. Peale siin esitatu töötavad hästi ja diagrammid mass-absoluutne heledus, raadius-absoluutne heledus jt. Üldreegel: mida suurem mass, seda kuumem ja heledam täht. Tähtede vanus HR- diagramme koostatakse mitmesugustele tähesüsteemidele ja Galaktika piirkondadele. Hajusate täheparvede HR-diagramm võimaldab määrata tähtede vanust. Hajusparve HR- diagrammi on suhteliselt lihtne koostada, sest parve tähed on meist võrdsel kaugusel ja absoluutse heleduse asemel võime kasutada näivat tähesuurust. Samuti võime lugeda parve tähti samaaegselt tekkinuiks, ühevanusteks. Punkt, kus täheparve HR-diagramm pöörab peajadast hiidude jadasse näitab, millise massiga tähed on parajasti tasakaalu kaotanud ja määrab parve vanuse. Tuntud vanusega nn. standardparvede abil kalibreeritud HR-diagrammid võimaldavad
Raadioteleskooide abil on koostatudkogu taeva vesinikupilvede kaart ja sellel on spiraalharud paremini näha. Arvatavastiei ole meie Galaktika spiraalharudnii selgepiirilised kui mõnel teisel galaktikal. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t. lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. (nr 2 lk 112) 4. Kord või korralagedus Tänapäevaks on Galaktikas teada üle tuhande hajusparve ja paarisaja kerasparve ringis. Kui võib arvata, et oluline osa kerasparvedest on juba üles leitud, siis hajusparvede koguarvu arvatakse olevat vahemikus 10000 kuni 100000. Selline erinevus meie teadmistes on otseselt seotud nende kahe parvetüübi erineva jaotumisega Galaktikas. Juba 1909. aastal märkas Rootsi astronoom Karl Bohlin, et kerasparvi võib leida nii väikestel, kui suurtel kaugustel Linnutee tasandist, kuid pikki Linnutee suunda on nad valdavalt koondunud ühele taevapoolkerale
annaabi.ee 
