HORMOONSÜSTEEMI HÄIRIVAD KEMIKAALID kinnituvad retseptoritele, mis on mõeldud kas naissuguhormooni või meessuguhormooniga seondumiseks. Loeng 5 Õitsemine, mida see põhjustab ja kaasa toob? Pärast vetikaõitsengut on karbid ohtlikult toksilised. Loeng 6 SAASTEAINETE LIIKUMINE KESKKONNAS sõltub ainete lipofiilsusest, ioniseerumisest, lenduvusest. Keskkonnas võib toimuda ainete keemiline muundumine ning biodegradatsioon. SAASTEAINETE ALLIKAD on punkt- ja hajusallikad SAASTEAINED LEVIVAD kas kohalikult, piirkondlikult, poolkera piires või globaalselt ÖKOSÜSTEEMI TASEMEL saasteainetest põhjustatud mõjud võivad olla kas struktuursed, st. mõjutada ökosüsteemi struktuuri ehk liigilist koosseisu ja tasakaalu, või funktsionaalsed, st. mõjutada ökosüsteemi funktsiooni. Ökosüsteem koosneb liikidest, mis on erinevatel TROOFILISTEL TASEMETEL produtsendid (taimed), primaarsed konsumendid (fütofaagidehk
keskkonnale ning varale. Osasid saasteaineid nimetatakse primaarseteks õhu saastajateks, sest nad satuvad atmosfääri otse korstnatest või muudest otsestest allikates. Teised saasteained on sekundaarsed õhu saastajad, mis tekivad keemiliste reaktsioonide tulemusel esmaste saastajate ja teiste õhu komponentide vahel, nagu näiteks veeaur (Keis 2010: 5). Õhu saastatus on tekkinud looduslike protsesside ja inimtegevuse koosmõju tulemusel. Looduslikud allikad on valdavalt hajusallikad, inimtekkelised aga enamasti punktallikad. Peamised looduslikud õhusaaste allikad on metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus, mulla erosioon, mineraalide murenemine, taimede ja loomade lagunemisprotsessid, mulla ja veepinnalt õhkupaiskuvad heitmed, lenduvad süsivesinike heitmed taimestikult, osooni ja lämmastikuoksiidide teke äikesetormidest ja osooni teke fotokeemilistest reaktsioonidest. Looduslikud saasteallikad võivad tekitada tõsiseid õhu kvaliteedi probleeme, kui
annaabi.ee 
