Ernest Rutherford
Selle teooria
aga tõestas 1932. aastal James Chadwick, kes sai selle eest ka 1935.
aastal Nobeli preemia.
Rutherfordi tagasihajumise spektromeetria (RBS)
Tegemist on uurimismeetodiga (sama, mille käigus avastas Rutherford
aatomi tuuma olemasolu), kus mõõdetakse objektilt tagasipeegeldunud
alfaosakeste energiat. Osakeste energia sõltub aatomitest, millelt nad
8
tagasi hajuvad, sügavusest, kus need aatomid asuvad ja hajumisnurgast.
Seega saab RBS-I kasutada objekti pinnalähedase ala
elementaalanalüüsiks. Selle meetodi plussid: ei lõhu objekti, ka õhukeste
kilede paksust ja koostist saab mõõta, elementide konsentratsiooni saab
mõõta, kristallides saab kindlaks teha lisandite paiknemist ja saab hinnata
kristallide kvaliteeti. Selle meetodi miinused: kuigi koostist saab
analüüsida, ei saa infot keemiliste sidemete kohta, vilets ruumiline