Arno Vihalemm
v "Tsoo-loogia ehk ingel lindudega" (1966)
v "Ühe keelega kannel" (1979)
v "Viis on viis" (1986)
v "Lugemik" (luule valikkogu, 1991)
Graafika
v "Södermandlandes vastu kevadet" (1945)
v "Pettunud emalõvi" (1960)
v "Ingel lindudega"
v "Askees" (1954)
„Kui lootus kaob“
Kui lootus kaob, mis annab julgust siis?
Kas on see mõni vana ammutuntud viis?
Ja kui sa enesesse hoopis kokku vaod,
kes siis su sammudele uljast takti taob?
Kuid kui su peast on haihtund aru viimne raas,
sa lapse kombel istud kuski põrmus maas -
su tahe väriseb su kätes veel,
ent asjatult tand meenutab su meel. -
Põrm põrmust! - Liiva libistades peost
sa naeratad ja rõõmu tunned teost.
Tänan tähelepanu eest!