Ahtalehine põdrakanep
lisati leivataina hulka, röstitud kujul sai temast kohvi aseaine. Lendkarvadega
seemned kasutati ära patjade tegemisel.
Kõige rohkem tunnustust pälvis põdrakanep rahva hulgas kui hea mee- ja ravimtaim.
Ürdist valmistatud teel on rahustav-uinutav, valuvaigistav ning põletikuvastane toime.
Abi saaksid ka eesnäärme suurenemisest tingitud vaevustega vanemad mehed.
Kümmekond aastat tagasi käidi tihti Loodusmuuseumis väikeseõielist pajulille, tol ajal
ainukest haiguseleevendajat vaatamas, et teda looduses kergem ära tunda oleks.
Nüüdseks on põdrakanepi farmakoloogilised uurimised ja katsetused näidanud, et ka
temal on kasvajarakkude vohamist taandav toime. Ja teda on Eestis palju!
Suur loodusteadlane Karl Linné paigutas põdrakanepi ühte perekonda pajulilledega.
Sarnasust märkasid ka vanad eestlased, see kajastub rahvapärastes nimedes. Kuid
pikka aega on botaanikute poolt põdrakanepit käsitletud eraldi perekonnana.