Arvamus Mary Letourneau ja Vili Faulaau dokumentaalse jutustusse "Keelatud armastus" kohta
Öeldakse küll, et armastuses ja sõjas on kõik lubatud, aga
kas siiski on? Kõigel siin ilmas on põhjus. Siinkohal on Maryt kui kasvava nooruki kujundajat ja
õpetajat, kui haritud ja senini lugupeetud inimest siiski väga raske mõista. Hea õpetaja ei pane enda
õpilast olukorda, kuhu ta pani Vili, kes selles vanuses oleks pidanud tegema endale eakohaseid asju
ja nautima lapsepõlveaastaid. Näeme, et tegelikult ei hoolinud Mary enda õpilasest ja tõi ta ohvriks
enda haiglaslikule kirele, mis tema arvates oli suur armastus.
Mary kui ema. Jutustuses ei räägi ta enda neljast lapsest, kelledest kaks on suhte ajal Viliga veel
päris väikesed, palju. Ta mainib neid nagu möödaminnes. On arusaamatu, kuidas võib ema õhtust
õhtusse jätta enda väikesed lapsed ja hiilida kodust välja salaja kohtuma ja armatsema poisikesega.
kes oli tema enda vanima poja vanune! Tundub, et ta ei mõelnudki siis enda lastest, ei hoolinud neist