KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees.
Haiglas ta viibis 7 päeva. Kontaktisikuks on tema poeg kes samuti elab Narvas. Haiglas
patsiendi külastas tema pojapoeg kes hetkel elab ja töötab Tallinnas.
Juhtumianalüüsi koostamiseks sain loa patsiendilt väga kergelt kuna patsient ise vastu
absoluutselt ei olnud. Ütles, et haiglas temale teha midagi ei ole, aga kui hakkan teda
küsitlema, siis aeg möödub kiiremini. Raviarst ja haiglapoolne praktikajuhendaja ei olnud ka
vastu, vaid praktikajuhendaja ütles, et ma teeksin seda vabal ajal (kui osakonnas hetkel palju
tööd ei ole). Seetõttu küsitlesin patsiendi juba õhtul. Küsitlemise ajal olime patsiendiga
kahekesi palatis ja uks oli kinni ning saime vabalt vestleda.
Selle patsiendi ma valisin, sest ta oli väga seltskondlik ja kontaktne. Ta hea meelega rääkis
oma elust, perest. Samuti vabalt rääkis oma haigusest, ta ei kartnud rääkima sellest. Teadsin