julgeoleku tagamisel ja mitteriiklike relvarühmituste purustamisel. Kultuur Afganistani kultuuripärand on üle 5000 aasta vana. Et enamik inimesi elab väljaspool linnu, on ühiskondlikus elus endiselt väga tähtsad hõimusuhted, milles omakorga hõlmab olulise koha Islam. Laiemalt kuulub Afganistan Pärsia kultuuri ruumi. Afganistani varasemat kunsti on algul mõjutanud hellenistlikud ning hiljem budistlikud eeskujud. I aastatuhandest on säilinud Hadda klooster ja Bämiäni budistlik koobasklooster, mille ees seisnud hiiglaslikud Buddha kujud Talibani valitsuse ajal hävitati, kuid nüüd neid taastatakse. Araablaste ja mongolite võimu ajal rajati moseesid, mausoleume ja teisi ehitusi. Afganistani keskaegsete kirjanike seast on oluliseimad Firdausi, kes kirjutas pärsia- tadziki rahvuseepose "Shähnäme", poeet Abul-Majd Sanä'i, kellele kuulub poeem "Hadiqat-ul Haqiqah". Afganistani rahvamuusika on mitmekesine
sküüdid ja partialased (II-I saj eKr). See segu rahvustest ja kultuuridest lõi Kusaani perioodil eklektilise kultuuri, mis väljendus elavalt ka selleaegses kujutavas kunstis. Alguses olid peamised teemad pärit Kreeka ja Rooma mütoloogiatest, kuid hiljem hakkas järjest enam domineerima budistlik väljendus. Gandhara ongi kõige idapoolseim punkt, kus on veel nii tugevasti tunda hellenistliku kultuuri mõju. Peamised leiukohad on Bamijan, Hadda, Dselalabad (nüüdses Afganistaanis) ja Pesawar ja Taxila (Pakistan); artefaktideks on stuupad, kloostrid, tsaitjad ja rikkalik plastika. Gandhara kunsti suurim väärtus peitubki skulptuuris huvitavad on nii selle vorm kui ka sisu. Kui varased budistlikud kunstnikud kujutasid Buddha kohalolekut sümbolite abil, siis alates Kusaani ajajärgust (1 saj pKr) hakati Sakjamuni Buddhat kujutama inimesena. Selle muutuse põhjuseid võib olla mitmeid esiteks oldi harjutud ka varem jumalusi
annaabi.ee 
