Selle teadmise oli naisele usaldanud Siegfried saladuskatte all ning tal puudus õigus sellega uhkeldada. Kriemhild oli isekas ja ei suutnud alla suruda oma soovi olla teistest parem. Tema mõtlematu jutt pani aluse Brünhildi vihale ja järgnevale asjaolude käigule. Olgugi, et Kriemhild oli suutnud tekitada oma kaasale vaenlase, reetes tema teod, ei osanud keegi Siegfriedile viga teha, sest nagu kõik teadsid, oli tegemist väga tugeva ja haavatamatu mehega. Muidugi oli Kriemhild teadlik Siegfriedi nõrgast kohast, sest mees armastas ja usaldas oma naist jäägitult, jagades temaga kõiki oma saladusi. Kriemhild aga ei väärinud sellist usaldust, sest esimesel võimalusel jagas ta kergekäeliselt oma mehe nõrga koha olemasolu. Ta usaldas Siegfriedi elu Hageni kätesse, jäädes uskuma tema valesid ning hetkekski mõtlemata tagajärgedele ning kahtlemata, et äkki puudub tal õigus jagada teise inimesi saladusi.
· sõda algas Helena pärast · esialgu puudusid nende(sõjaretkele minejate)hulgast 2 meest: Achilleus ja Odysseus(Ithaka valitseja) · Odysseus hoidis sõjast esialgu kõrvale(mängis hullu: külvas soola ja kündis põldu) · saadik, kes tuli Ody. järele, sai teada, et Ody. polegi hull · Achilleuse ema Thetis(merenümf) teadis, et Achilleus hukkub sõjas, tahtis seda vältida · Achi. ema andis Achi.le võime olla haavatamatu(välja arvatud tema kand; ta ujutas poega Stiksi jões(allilma jõgi)) · ema varjas poega kuninga õukonnas, ta on maskeeritud naiseks, et teda ära ei tuntaks · Ody. saadeti Achi. järele · Ody. kavalus: mängis rändkaupmeest pakkudes relvi ja mõõku ning pistodasid ja ehteid · Achi. (olles naise riietes) vaatas relvi, jäi vahele, läks Ody.ga sõtta kaasa · ----- · Sõjalaevu olla olnud 1188 · tõusis põhjatuul, mistõttu ei saanud teele minna
annaabi.ee 
