Haavapuidu omadused
Seemned on pirnikujulised,
väga väikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab väga
viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus
väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda
mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu.
Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust.
Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned
annavad väga nõrku tõusmeid, kes võivad hävida isegi tugevas vihmavalingus. Eriti ohtlik on
pisikestele tõusmetele aga lopsakas rohttaimestik: lendkarvakestega seemned ei jõua
maapinnani. Seetõttu võib haavaseemikuid leida üksnes lõkkeasemetelt või mujalt, kus teisi
rohttaimi pole.
Asjaolu, et raiestikud on sageli kattunud haavavõsaga, tuleneb selle liigi erakordselt heast võimest
paljuneda juurevõsudest