Eerik Haamer
Kompositsioonides on esikohal rahvarohked peo- ja
pidulauastseenid, kus kunstnik realiseeris oma pikaajalisi tähelepanekuid
inimkarakteritest.
Haameri looming on alati lähtunud inimesest. Kunstnikutee alguses oli tema
suhe kujutatavasse läbinisti tõsine; inimene on tema jaoks olnud püha.
Esimesi suuri kompositsioone, mis käsitlesid elu eksistentsiaalset külge, on
noorele kunstnikule tähelepanu ja tunnustust toonud 1938. a. sündinud
„Pime“. Maali loomise algtõukeks, nagu Haameril sageli, on Saaremaal
tegelikult nähtud elupilt, kuidas pime mees koos oma perekonnaga uude
elukohta kolis. Vaatamata kurblikule alatoonile ei mõju teos rusuvalt, vaid
pigem kinnitab elu edasikestmist kõigile katsumustele vaatamata.