..0,15 cm³. HCO−3 + H+ → H2O + CO2 B - Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett, lisada ∼5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon- B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm³ Na2H2Y → 2Na+ + H2Y2− Ind− + Me2+ → [MeInd]+ H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− C - Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Pipeteerida 100 cm³ pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisada ∼5 cm³ puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Ca2+ + 2HCO−3 → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O
Nii on Ca2+ ja Mg2+ ioone sisaldav lahus pärast puhverlahuse ja indikaatori ET-00 lisamist lilla, sest moodustub lilla värvusega kompleks [MeInd]+. Ind− + Me2+ → [MeInd]+ Kus Ind- on sinine Me+ on värvitu ja MeInd+ on lilla Seasin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett segades kuni värvus muutus siniseks. Triloon-B lisamisel sellesse lahusesse seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid veelgi püsivamasse kompleksi [MeY]2− vastavalt H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− Kus H2Y2− on värvitu MeInd+ on lilla MeY2− on värvitu ja Ind− on sinine Kordasin tiitrimist 2 korda. Katse andmed: 1)7.1 ml 2)7.0 ml 3)6.95ml aritmeetiline keskmine: 7.016 ml Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Filtreerisin “Saarema vesi” läbi Na-katiooniitfiltri. Vee juhtimisel läbi sellise kationiidi (Na-kat) vahetuvad vees sisalduvad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid Na+ ioonidega filtrist.
mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Kareduse määramiseks kasutatakse kompleksonomeetrilist meetodit. Selle puhul tehakse kindlaks Ca2+ ja Mg2+ ioonide kontsentratsioon tiitrimise teel TriloonB-ga. Meetod põhineb sellel, et TriloonB moodustab Ca2+ ja Mg2+ ioonidega püsivaid ning vees hästi lahustuvaid kompleksühendeid. Skemaatiliselt kirjeldab määramist reaktsioonivõrrand: Ca2+ + H2Y2- -> CaY2+ + 2H+ Kompleksi CaY2- moodustumise täielikkus oleneb lahuse pH-st. Selle tõttu viiakse läbi ioonide määramine leeliselises keskkonnas. Tiitrides analüüsitavat proovi TriloonB-ga, seotakse karedust põhjustavad ioonid kompleksühendisse. Ekvivalentpunktis on TriloonB kulunud täpselt nii palju, kui Ca2+ ja Mg2+ ioonide sidumiseks vaja. Ekvialentpunkti kindlaks tegemisel kasutatakse indikaatorit ET 00. Üldise kareduse määramiseks kasutatakse büretti
annaabi.ee 
