本模板来源于网络，由第一课件网整理发布，免费分享给大家使用。 第一课件网是国内最专业的 PPT 模板分享网站，所有模板均经严格测试，保证 100% 下载， 100% 精彩！ 更多精彩 PPT 模板，敬请访问 http://www.1kejian.com 使用时删除此备注即可。 配色方案修改： 配色方案在【格式】 --> 【幻灯片设计】 --> 【配色方案】 --> 【编辑配色方 案】下调整。 LOGO 的添加： Logo 添加修改在【视图】 --> 【母版】 --> 【幻灯片母版】下调整。直接选择 logo 图片删除或修改。 本模板来源于网络，由第一课件网整理发布，免费分享给大家使用。 第一课件网是国内最专业的 PPT 模板分享网站，所有模板均经严格测试，保证 100% 下载， 100% 精彩！ 更多精彩 PPT 模板，敬请访问 http://www.1kejian.com 使用时删除此备注即可。 配色方案修改： 配色方案在【格式】 --> 【幻灯片设计】 --> 【配色方案】 --> 【编辑配色方 案】下调整。 LOGO 的添加： Logo 添加修改在【视图】 --> 【母版】 --> 【幻灯片母版】下调整。直接选择 logo 图片删除或修改。 ...
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed • Kütuse tooraine (fossiilsed kütused) MUU • Mürgine • Ebapüsiv • Tugevam kui äädikhape ja süsihape ...
Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape)
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta
Happega võib reageerida ka näiteks alumiiniumist toidunõu (matkatarbed, mahlaauruti); teadlaste poolt on tõestatud, et alumiiniumist nõudes hapude toitude valmistamine ja säilitamine on tervist kahjustav! tegevus. Happeid liigitatakse kolmeks: 1. happeaniooni ehk happejääkiooni alusel jagunevad happed omakorda kaheks: · lihtaniooni sisaldavad ehk hapnikuta happed: HF, HCl, HBr, HI, H2S · liitainooni sisaldavad ehk hapnikhapped: H2SO4 , H2SO3, H3PO4, H3PO3, HNO3, HNO2, H2CO3, H4SiO4, CH3COOH 2. vesinike aatomite arvu järgi jagunevad happed mitmeks: · üheprootonilised happed: HF, HCl, HBr, HI, HNO3, HNO2, CH3COOH · mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO4 , H2SO3, H3PO4, H3PO3, H2CO3, H4SiO4 3. happe tugevuse alusel jagunevad happed koolikeemias kaheks: · tugevad happed (5 tk) alates kõige tugevamast on: H2SO4, HNO3, HI, HBr, HCl ·
a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3
a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3
Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON ! Põhjustab iseloomulikke tunnuseid. Nt: Hapu maitse, söövitava toimega HAPPE ANIOON Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I) selle alaindeksiga (kui on) ja teed selle negatiivseks. LIIGITAMINE 1. Vesiniku arvu järgi üheprootonilised (HF, HCl, HBr, HI, jne) ja mitmeprootonilised (H2SO3, jne). 2. Hapniku sisalduse järgi O-sisaldavad (H2SO3, jne) ja O-ei sisalda (HF, HI, jne) 3. Tugevuse järgi happe tugevus sõltub sellest kui täielikult jaotub ta ioonideks TUGEVAD HAPPED keskmised kõik ülejäänud NÕRGAD HAPPED H2SO3 H2CO3 HNO3 H2S HCl H2SiO3 HAPETE SAAMINE
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape).
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O
Pb II ja IV Hapete ja happeanioonide nimetused vastav hape happeline oksiid happeanioon happeaniooni nimi (saadakse veega reageerimisel) SO2 vääveldioksiid H2SO3 väävlishape SO32- -sulfit SO3 vääveltrioksiid H2SO4 väävelhape SO42- -sulfaat CO2 süsinikdioksiid H2CO3 süsihape CO32- -karbonaat P4O10 tetrafosfordekaoksiid H3PO4 fosforhape PO43- -fosfaat
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T
kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused Reageerimisel vesinikuga tekib ..... H2+S=. . . . . . . . S on selles reaktsioonis oksüdeerija. Reageerimisel hapnikuga (põlemisel) tekib ..... S+O2=. . . . . . . S on selles reaktsioonis redutseerija. Väävli ühendid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 1. SO2 omadused ja kasutamine Terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas. Tekib väävli põlemisel Laboris saadakse: Na2SO3+ konts. H2SO4= Na2SO4+ . . . . +H2O SO2 on happeline oksiid reageerides veega tekib ...... . Kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (hävitab mikroorganisme), pleegitamiseks 2.H2SO3 omadused ja kasutamine Ebapüsiv hape, laguneb kergesti. Reageerimisel leelisega moodustub kaks rida
vesinikfluoriidhape HF fluoriid F vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl vesinikbromiidhape HBr bromiid Br vesinikjodiidhape HI jodiid I divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2 väävelhape H2SO4 sulfaat SO42 väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 karbonaat CO32 lämmastikhape HNO3 nitraat NO3 lämmastikushape HNO2 nitrit NO2 fosforhape H3PO4 fosfaat PO43 ränihape H2SiO3 silikaat SiO32 2. HAPETE OMADUSI JA OHUTUSNÕUDED
sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu Ca-st metallide oksiidid Aluselise oksiidi 6. happeline oksiid + vesi CO2 + H2O H2CO3 korral tekib alus, hape SO2 + H2O H2SO3 happelise korral SiO2, mis on liiva põhi- SO3 + H2O H2SO4 komponent, ei reageeri veega! hape. N2O5 + H2O 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O 4 H3PO4 SiO2 + H2O ei toimu (vastavat ränihapet H2SiO3 saadakse kaudselt,
Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad: NaCl - Naatriumkloriid Al2 ( SO4 )3 Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk. Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool + vahetusreaktsioonid. · Metallide pingerida: Lahjendatud sool ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas
Lämmastikhape on üks tähtsamaid ja enimtoodetud aineid maailmas. Seda kasutatakse kõige rohkem väetiste ja lõhkeainete tootmiseks, aga paljude reaktiivide, soolade, raketikütuste, värvide tootmiseks. Kontsentreeritud soolhappe ja lämmastikhappe segu (mahuvahekorras 3 osa soolhapet ja 1 osa lämmastikhapet) nimetatakse kuningveeks, kuna see reageerib väärismetallidega (kuld, plaatina jt), mida tavaliselt teised happed ei tee. 4) H2SO3 – väävlishape See on nõrk, ebapüsiv hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Vääveldioksiidi on alati suurlinnade, tehaste ja tööstuskeskuse õhus, kuna seal põletatakse palju väävlit sisaldavaid kütuseid (tehased, autod). Kütuste põletamise tagajärjel tekkinud vääveldioksiid reageerib edasi vihmas ja niiseks õhus oleva vee või veeauruga. Kui vihmavees on palju väävlishapet, siis
HF H+ F 1 F I H2 + F2 = 2HF K floriidid HNO3 H+ NO3 1 N +V T nitraadid HNO2 H+ NO2 1 N +III K nitriit H2S H+ HS S2 2 S II H2 + S = H2S K sulfiidid H2SO4 H+ HSO4 SO42 2 S +VI SO3 + H2O = H2SO4 T sulfaat H2SO3 H+ HSO3 SO32 2 S +IV SO2 + H2O = H2SO3 K sulfitid H2CO3 H+ HCO3 CO32 2 C +IV CO2 + H2O = H2CO3 N karbonaat H3PO4 H+ H2PO4 HPO42 PO43 3 P +V PO4 + H2O = 4H3PO4 K fosfaat H2SIO3 2 SI +IV kaudselt N silikaat H4SIO4 4 SI +IV kaudselt N silikaat HMNO4 H+ MNO4 1 MN +VII MN2O7 + H2O = 2HMNO4 K permanganaat
1) metall + hapnik > al. Oksiid 2) mittemetall + hapnik > hap. oksiid 3) metall + vesi > leelis + vesinik 4) metall (aktiivsem) + sool (lahustub) > sool + metall (vähem aktiivsem) 5) al. oksiid + hap. oksiid (SO2 > H2SO3, SO3 > H2SO4, CO2 > H2CO3, P4O10 > H3PO4, N2O5 > HNO3) > sool 6) metall (H-st vasakul) + hape > sool + vesinik 7) al. oksiid + vesi > leelis 8) al. oksiid + hape > sool + vesi 9) hap. oksiid + vesi > hape 10) hap. oksiid + alus > sool + vesi 11)alus + sool (lahustuvad) > alus (sade) + sool 12) sool + leelis > sool + mittelahustuv alus 13) sool + sool (lahustuvad) > sool (sade) + sool 14) alus + hape > sool + vesi (neutralisatsiooni reaktsioon) 15)
Hapeteks nim. Liitaineid,mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4(happejääk) Happejäägiks nim.happe molekuli osa,mis jääb järele peale vesiniku aatomite eraldamist. Happejäägi o-a.näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4 2)H ioonide tõttu muudavad indi. Värvi ühtmoodi. Indikaator-nim. Aineid,mis muudavad oma värvi happelises või alustelises keskkonnas.
di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforpentaoksiid; I,II,III A metallide oksiidide nimetustes ei kasutata eesliiteid ega metalli laengut Teiste metallide oksiidide nimetamisel määra kõigepealt metalli laeng, siis märgi see nimetusse rooma nr-ga, näiteks Fe2O3 raud(III)oksiid Happed koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4 o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1
d d alsuse happe d d Alused Ca+CO2= 2HCl+KO CaO+H2O= (oksiidi CaCO3 = Ca(OH)2 d) _ KCl+H2O _ _ _ CaO K2O Happed Ca+CO2 1)CO2+K SO2+H2O= (oksiidi = CaCO3 OH=KHC H2SO3 d) _ _ O3 _ _ N2O 2)CO2+ 2KOH= N2O5 K2CO3+H 2O Hape 2HCl+KO HCl+NaO K2CO3+ Zn+2HCl= HCl = H= 2HCl= ZnCl2+H2
3. happeline oksiid + alus sool + vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O 4. happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 5. aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O Ca(OH)2 CuO + H2O ei toimu 6. happeline oksiid + vesi hape CO2 + H2O H2CO3 SO2 + H2O H2SO3 SO3 + H2O H2SO4 SiO2 + H2O ei toimu 7. alus aluseline oksiid + vesi Cu(OH)2 CuO + H2O 8. hape happeline oksiid + vesi H2SO3 H2O + SO2 9. sool + sool sool + sool Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2 NaCl 10. alus + sool alus + sool 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid
MERIKE MADAL VALGA GÜMNAASIUM KEEMIA 9. klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime
happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond Happelise oksiidi kindlaks tegemine: põletada veidi väävlit ja tekkinud aurud lahustada dest.vees. Lisada lahusele metüüloranzi SO2+ H2O = H2SO3 Aluselise oksiidi reageerimine happega Võtta katseklaasi veidi CuO pulbrit, lisada H2SO4 CuO(must) + H2SO4= CuSO4(sinine) + H2O oksiidi saamine vees lahustumatust alusest CuSO4 nool Cu(OH)2 nool CuO Võtta 2 ml CuSO4 lahust (sinine) ja lisada 2 ml NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH= Cu(OH)2 + Na2SO4 kuumutada saadud sadet kuni värvuse muutuseni Cu(OH)2 = CuO + H20 happeline oksiid- hape SO2- H2SO3 CO2- H2CO3 SO3- H2SO4 P4O10- H3PO4 SiO2- H2SiO3
CO2 + H2O = H2CO3 b) Reageerib aluselise oksiidiga, tekib sool CO2 + CaO = CaCO3 c) Reageerib alusega, tekib sool ja vesi CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4
vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik
H2S-divesiniksulfiidhape I-jodiid HCl-vesinikkloriidhape Br-bromiid H2SiO3-ränihape S-sulfiid HNO2-lämmastikushape NO2-nitrit HNO3-lämmastikhape NO3-nitraat HF-vesinikfluoriidhape CO3-karbonaat H2SO4-väävelhape SO3-sulfit H2SO3-väävlishape SO4-sulfaat H2CO3-süsihape PO4-fosfaat HBr-vesinikbromiidhape SiO3,SiO4-silikaat HI-vesinikjodiidhape OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ainest(neist 1 ALUSED e. HÜDROKSIIDID-liitained, mis on hapnik.o-a. -2.) koosnevad metallkatioonist ja ühest või mitmest
Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik
- vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4-
Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O' CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4 Na2O + H2O à 2 NaOH CaO + H2O à Ca(OH)2 CuO + H2O à ei toimu CO2 + H2O à H2CO3 SO2 + H2O à H2SO3 SO3 + H2O à H2SO4 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 SiO2 + H2O à ei toimu Cu(OH)2 à CuO + H2O Ca(OH)2 à CaO + H2O 2 Fe(OH)3 à Fe2O3 + 3 H2O H2SO3 à H2O + SO2 H2CO3 à H2O + CO2 Na2SO4 + BaCl2 à BaSO4 + 2 NaCl 2 KI + Pb(NO3)2 à PbI2 + 2 KNO3 2 NaOH + CuSO4 à Na2SO4 + Cu(OH)2 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 à 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 2 NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2 HCl FeS + 2 HCl à FeCl2 + H2S CaCO3 + 2 HCl à CaCl2 + H2O + CO2 Na2SO3 + 2 HCl à 2 NaCl + H2O + SO2 S + O2 SO2
K2O + H2SO4 = K2SO4 + H2O +II - BaO + 2HCL = BaCl + H2O f) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga 2Ca + O2 = 2CaO Soolade kuumutamisel CaCO3 CaO + CO2 Aluste kuumutamisel Cu(OH)2 CuO + H2O g) Kasutamine CaO – Kustutamata lubi ehitusel Fe2O3 – Kasutatakse värvipigmendina (Pruun põrandavärv) 2. Happelised oksiidid – mittemetalloksiidid a) Reageerivad veega moodustades happe (Happeline oksiid + vesi = hape) CO2 + H2O = H2CO3 (Süsihape) SO2 + H2O = H2SO3 (Väävlihape) N2O5 + H2O = 2HNO3 (Lämmastikhape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (Fosforhape) Erand: CO2, NO b) Reageerivad alusteliste oksiididega, tekib sool (Happeline oksiid + alus = sool) (H2SO3) + 2- SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O c) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga S + O2 = SO2 4P + 5O2 = 2P2O5 Soolade kuumutamisel CaCO3 Ca + CO2 d) Kasutamine CO2 – karastusjookides, säilitatakse toiduaineid SO2 – hävitatakse kahjurputukaid SiO2 – klaasi tootmine
H2S- divesiniksulfiid On värvuseta, mädamunalõhnaga, väga mürgine gaas, mis võib põhjustada juba väikeste koguste sissehingamisel surma. Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega. FeS(t) + HCl(l) _ H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) _H2S (g) + Na2SO4 (l) ohtlikkus, kasutusalad, Viimast valemit kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O _ H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks
Hape on aine, mille vesi lahuses on ülekaalus vesinikioonid. Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o
). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu:
Happe valem Happe nimi Happe anioon -üldnimetus -1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem Soolanimetus väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 sulfit kaaliumhüdroksiid - KOH divesiniksulfiidhape H2S sulfiid väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO2 karbonaat dilämmastikpentaanoksiid N2O5 lämmastikhape HNO3 nitraat liitiumhüdroksiid - LiOH lämmastikushape HNO2 nitrit fosforhape H3PO4 fosfaat Ränihape H4SiO4 silikaat Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid
Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (IA ja IIA rühm, va Be) 2CaO + 2H20 => 2Ca(OH)2 + H2 2. Reageerivad hapetega, tekib sool ja vesi, ei toimu kui hape on väga nõrk. Na2O + H2SO4 => N2SO4 + 2H2O 3. Reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool. CaO + CO2 => CaCO3 2. Happelised oksiidid: Mittemetallide või metallide oksiidid, kui metalli o-a on 4-7. Keemilised omadused: 1. Peaaegu kõik reageerivad veega, tekib hape. SO2 + H20 => H2SO3 2. Reageerivad alustega (eriti hästi leelistega), tekib sool ja hape. NaOH + SO3 => Na2SO4 + H2O 3. Reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool. MgO + SO3 => MgSO4 3. Amforteersed oksiidid: Oksiidid, mis reageerides nii hapete kui leelistega moodustavad soolasid. Al2O3; ZnO; Cr2O3, SnO;PbO2 Al2O3 + 6HCl => 2AlCl3 + 3H20; Al2O3 + 2NaOH + 3H20 => 2NaAl(OH)4 2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2
a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid. reageerimisel veega moodustavad vastava happe. nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid, · CO2 süsinikdioksiid · SO3 vääveltrioksiid · N2O5 dilämmastikpentaoksiid Omadused (I) Vesi + happeline oksiid = hape H2O + SO2 = H2SO3 *veega ei reageeri SiO2 (liiva koostisaine) Vesi + aluseline oksiid = hüdroksiid H2O + Na2O = 2NaOH H2O + CaO = Ca(OH)2 *reageerivad ainult need aluselised oksiidid, millele vastavad vees lahustuvad alused. Omadused (II) aluseline oksiid+hape = sool + vesi Na2O + H2SO4 =Na2SO4 + H2O happeline oksiid+alus=sool+vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Na2O+SO2=Na2SO3 Tuntumad oksiidid
BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised: aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon
Kodune Ülesanne !! Keemia ja Füüsika 4- 4CH3NH(CH2)3COOH + H4SiO4 =[CH3NH2(CH2)3COOH]4SiO4 CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa+H2O 2- 2CH3NHCH2COOH + H2SO3 = [CH3NHCH2COOH]2SO3 -3 NH2CH2COOH + Al(OH)3 = [NH2CH2COOH]3Al3H2O FÜÜSIKA ! KODUNE TÖÖ ! Antud Gekvaat : 9,78m/s2 Gpõhjap:9,83 m/s2 m=69 Lahendus : P=m*g =kehakaal Pekvaat =9,78*69=674,82 Ppõhj=9,83*69=678,27 Pekvaatoril* m = 68,65 kg Ppõhjapool Ppõhjapool*m = 69,36 kg Pekvaatoril 68,65-69,36=0,71 Vastus : Ekvaatoril on kaal väiksem
HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK
Lahuses ei ole ioone. SOOLAD TUGEVA LEELISED NÕRGAD NÕRGAD 2. Lahus ei juhi D HAPPED ALUSED elektrivoolu. HAPPED 3. O2 CaCl2, H2SO4; KOH, H2S; Zn(OH)2; 4. Orgaanilised ained (CH4; K2SO4, HNO3; Ca(OH)2, H2SO3; Cu(OH)2; C5H12O6; CH3CH2OH; CuSO4, HCl; HBr; NaOH, H2CO3; Al(OH)3; atsetoon; diisel jne) Na2CO3, HI; HNO3 Ba(OH)2 H3PO4; Fe(OH)3; 5. Metallid Ch3COONa CH3COOH; NH3. H2O (mitteelektrolüüdid, aga H2SiO3; HF; juhivad elektrit) sidrunhape,
annaabi.ee 
