Süsinik
lahuse ja väävelhappe ampulliga. Kustuti töölerakendamisel satub väävelhape kontakti
naatriumvesinikkarbonaadiga:
2NaHCO3+H2SO4+2H20+2CO2
Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks-,,kuivaks jääks", mida
rakendatakse toiduainete(näiteks jäätise) säilitamisel.
CO2 lahustub vees, osaliselt veega reageerides, seejuures moodustub kasealuseline hape
süsihape, mis nõrga dissotsieerub peamiselt esimese järgust
CO2+H2OH2CO3H++HCO3-
CO2 on happeline oksiid ning reageerib metallioksiididega ja hüdroksiididega moodustades
süsihappesoolasid-karbonaate(CaCO3, Na2CO3) ja vesinikkarbonaate[Ca(HCO3)2, NaHCO3].
Kõik karbonaadid reageerivad hapetega, kusjuures eraldub CO2. Seda reaktsiooni kasutatakse
karbonaatide määramiseks. Kuumutamisel karbonaadid(välja arvatud leelismetallide
karbonaadid) lagunevad:
CaCO3CaO+CO2
Karbiidid
Need on metallide( ja mõningatre mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga: