Keemia ja teaduslik meetod
esineb prooton alati vees seotuna vee molekulidega, näit H(H 2O)4+. Reeglina aga
kujutatakse prootonit hüdrooniumioonina (H3O+) mis on mugavam. Alused annavad
vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–).
Vesi ise on väga nõrk hape ja ta ioniseerub vähesel määral:
2H2O H3O+ + OH– , siit tasakaalukonstant
Kc = [H3O+] [OH–] / [H2O]2; Kc [H20]2 = [H3O+] [OH–], sest [H20]2 on ca
püsiv.
25 C juures hüdroonium- ja hüdroksiidiooni kontsentratsioonid vees on võrdsed , olles
10 –7 M , siit tuleneb vee nn. ioonkorrutis Kw = [H3O+] [OH-] = 10 –14 .
Hapete tugevust vees väljendatakse nende ionisatsioonikonstandiga (K a):
HA + H2O H3O+ + A– , Kc = [H3O+] [A–]/[HA] [H2O],
[H3O+] [A–]/[HA] = Kc [H2O];
siit tuleneb vee kui happe jaoks tema ionisatsioonikonstant
Ka = Kc [H2O] = [H3O+] [OH–] / [H2O]