täiuslik ühiskond, valitseb haritud monarh, raha ja sõda puuduvad. III osa- Lendav saar teadlastega, keda kuj. Eluvõõraste, tobedatena. Tegeletakse enamjaolt ebapraktiliste leiutistega, ei hoolita vallutatud maadest, kus rahvas vireleb. Kritiseerib Inglise välispoliitikat. IV osa hinhinhmide maa, kus haritud, inimlikud hobused, kired tagaplaanil, valitseva mõistus, üldsuse huvid polnud täiuslik ühiskond, kuna piiratud isikuvabadust. 6. Göethe (Saksa) pärit Frankfurdist, õppis õigusteadust, sai doktorikraadi. Torm ja tungi juht. On kirjutanud luuletusi, ballaade, romaane, draamasid. Luule räägib armastusest, noorese rõõmudest, loodusest. Algatas oma romaani ,,Misteri õpiaastad" ga arenguromaani zanri, mis kujutab õhe noormehe kujunemis lugu. Kuulsaks sai näidenditega, ,,Noore Werteri kannatused" on autobiograafiline kirja vormis romaan õnnetust armastusest. Haritud, tundeline, heasüdamlik
lagunemiseni. Metslus > kultuur > metslus. Jakobson, nagu mainitud, võtab selle alusfilosoofia üle. Tema kasutab kujundeid pimedus (orjus) valgus (vabadus) koit (üleminekuaeg). Tema isamaalised tekstid on kesksed ärkamisaja tekstid. 13. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Romantism eesti kultuuris 18. saj keskpaik 19. saj keskpaik. Inimese seksuaalsuse kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem Göethe näidenditegelane Götz von Berlichinger või ,,Wertheri kannatustest" Wether. Hakkab vastu teda piiravatele seadustele, ei taha alluda autoriteedile, anarhiline tegutseja. Püüdleb isiksuse vabanemise poole. Wertherlikkus seisneb ülitundlikkuses, intellektuaalsuses, melanhoolsuses, selgetes ideaalides, mille nimel tasub surra. Sellised tüübid on nt Jaanus ,,Tasujast" ning Saali ,,Vambola". Romantilises kirjanduses eksisteerib keegi teine, kes vastandub minale. Võib võtta ka vaenlase kuju
Tekib orjalik suhtumine ümbritsevasse maailma. Nietzsche meelest Jeesuse õpetus oli alguseks kõigile teistele halbadele asjadele: demokraatia, sotsialism, naiste emantsipatsioon. Ristiusu poolt propageeritud alandlikkuse tagajärjeks demokraatias on liialdamine eneseohverdamise ja kaastundega. Demokraatia -- üksikisikud surutakse masside poolt maha: see on halb võimutahtele. Demokraatia olevat ninade lugemise maania. Nietzsche pidas üliinimesteks (loe üleinimesteks) kunstiinimesi (Göethe, Shakespeare, alguses ka Wagnerit jt). Üliinimene (loe üleinimene) on loov, vaimne isiksus. Kõik ülejäänud on hall mass. Üliinimeselt (loe üleinimeselt) eeldas Nietzsche enesekasvatust ja enesevalitsust. Kuid ainult üksikud on suutelised laiskusest vaimse tööga välja tõusma, ennast ületama. Haridust (ja üldse igakülgset abi) tuleks anda ainult üksikutele elitaarsetele inimestele. Inimkonna ülesandeks on arendada üksikuid väljapaistvaid isiksusi
Romantismi ajastu astub vastu valgustusajastu ratsionaalse mõistuse ülimuslikkusele. Omamoodi võib sedagi vaadata kui tagasipöördumist keskaega. Romantilised ideed on progressi kriitilised ja pigem nö konservatiivsed. Pöördumine tagasi looduse poole, lapselikusesse, primitiivsusesse, mütoloogilisusesse, rahvsulikkusesse, naturaalsuse juurde. Ülistatakse kujutlust ja reaalsusest irdumist argisuse eest. Pidev igatsus millegi järele. Varane romantism - Göethe, Schiller, Briti romantilised luuletajad, JENA saksa romantikud NOVALIS jt. Hilisem Baudelaire ja O. Wilde - “kunst kunsti pärast”, seejärel T.S. Elliot “kunst kui religiooni aseaine” ning ja modernism ja postmodernism on romantismi jätk. Maurice Bowra toob välja, et kujutluse osakaal loomingus on see, mis eristab inglise romantikuid (John Keats, Percy Bysshe Shelley, William Blake, Samuel Taylor Coleridge, William Wordsworth) 18
annaabi.ee 
