Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg'i. Seal elades hakkaski ta arvatavasti trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutaski Gutenberg trükiste paljundamise liikuvate trükitüüpide ja pressi abil. Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Guttenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist. Probleem oli kuidas kinnitada tähed üksteise külge ühele ja samale kõrgusele. Tuli leida ka trükivärv, sest tavaline tint ei kõlvanud. Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist.
paigutatud raami ja mida kasutatakse ametroopia korrigeerimiseks). On teada, et võimalikud prillide leiutajad olid hiinlane (teatas Marco Polo1270 aastal) Roger Bacon ning itaallased Salvino degli Armati ja Alesandro di Spina. Sellel ajal ei olnud kättesaadavad kvaliteetsed homogeensed klaasid ning esmaseid prilliklaase kasutati ainult presbüoopia korrigeerimiseks. Liikuva trükipressi leiutamine sakslase Johannes Guttenbergi poolt 1440 aastal populariseeris suuresti lugemist ja andis hoogu prillide valmistamisele. Vajadus kõrgekvaliteediliste läätsede järgi ilmnes aga alles seoses teleskoobi leiutamisega Galileo poolt 1608 aastal. Fraunhoferi päikese spektraalanalüüsi eksperimendid, tema kirjeldus valguse dispersioonist ja valguskiirte murdumisest klaasil, termin "kindlad jooned spektril" ning huvi värvide