Rootsi aeg, Põhjasõda
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa,
Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa,
Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna
maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti
mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav
kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud,
1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja
aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse
palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa.
Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad
aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja
nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma.
Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui
pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati
laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude
parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri,
1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid
õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...