Eesti kergejõustiku ajalugu
Esimestel
sõjajärgsetel aastatel ei saanud Koeru spordielu kuidagi "jalgu alla", kuigi üksikuid häid
sportlasi kerkis ikka esile. Üha teravamat vajadust tunti korraliku spordiplatsi,
nõuetekohaste hüppe- ja heitepaikade ning tehiskattega ringraja järgi, kus joostud aegu
oleks hakatud fikseerima ka edetabelites. Et abi väljaspoolt polnud loota, otsustati ise
õlad alla panna. Eelkõige oli vaja koolistaadioni, mille asukohaks sai Aruküla park. Kogu
ürituse hingeks olid koolidirektor Gunhard Rundu ja kehalise kasvatuse õpetaja Uno Aan.
Kuigi staadionirada sai vaid 250 meetri pikkune, rahuldas see koerulaste minimaalsemaid
vajadusi. Avapidustustel anti tublimatele staadioniehitajatele üle kiituskirjad ning neile
usaldati seal ka lipuheiskamine. Mitmel aastal peeti sel staadionil vabariiklikku
mitmevõistlust noortele.
1970-ndatel aastatel läksid paljud Koeru noored õppima Tallina Spordiinternaatkooli,
annaabi.ee 
