Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"gundestrupi" - 3 õppematerjali

Keldi kunst
10
ppt

Keldi kunst

· 9-5 saj e.m.a · tunti erinevaid värvimistehnikaid ja ka väga levinud pindade plastiline kujundamine kutsub esile erivärvilisi peegeldusi. · omas ka mõningaid etruski ja kreeka mõjusid · Keldi kunsti iseloomustab kõige rohkem loogeline joon ja kaar. Pildid on geomeetrilise täpsuse asemel loomutruult elavad. · Inimnägu on kujundatud deemonlikuks ja grimassi- ning maskilaadseks · Teada pole maskide ja grimasside sügavam tähendus. Gundestrupi katel · Tegemist on 65 cm suuruse läbimõõduga poolkerakujulise hõbekatlaga. · Neil on kujutatud meeste- ja naistebüste, mis kõige tõenäolisemalt on jumalustekujutised. Saare keldi kunst · Saarekeldid lõid imetlusväärse, fantaasiarohke ja iseseisva kunsti · Teosed on tähistatud mõistega scrollwork

Kultuur-Kunst → Kunst
17 allalaadimist
Keltide muistne kultuur ja usund-Kordamisküsimused
18
doc

Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused

Palju temaga seotud kohti, eriti vanal Prantsusmaal. Kasutati epiteeli Caturiks; Segomo; (Britannias) Corotiacus. Gallias Mars- Teutatis (liituvad siin Caesari ja Lucanose kirjeldused). · Gallia-Jupiter ­ Gallias ei ole peajumal, ei valitse teiste jumalate üle. Caesari meelest seotud pikse, tammepuu jne-ga. Seotud 1) Taranisega, 2) Cernunnosega. Cernunnos on sarviline jumalus, keda esineb ka Gundestrupi katlal. Tihti istub jalad risti, seotud looduse, puude ja loomadega. · Gallia-Minerva ­ e kreeka Athena. Tarkuse, võitluskunstide, koduste tööde ja käsitöö ja sepakunsti jumalanna. Austai Gallias, Britannias (seal põlenud tema auks igavene tuli). Epiteel Belisama e säravaim. Gallias tevendusjumalanna Sulis. Brigit ­ iirlastel; temaga seotud iiri püha imbolc 1. novembril.

Teoloogia → Keltide muistne kultuur ja...
30 allalaadimist
Võrdlev usundilugu konspekt
28
docx

Võrdlev usundilugu konspekt

Apollo= Belenus Minerva= Belisama, kehastas emadust, viljakust Cernunnos ­ suur viljakusjumalus, kujutati hirvesarvedega metsa ja viljakusjumalus, istub jalad risti, natuke lootose poosis Grannus ­ tervise- ja päiksejumalus Sucellus ­ allilma, surma jumalus, teda kujutatakse vasaraga (lühikeses riietuses, lühike) Dagda ­ iirlaste päiksejumal Epona ­ üks jumalate liik, kes olid loomade kaitsjad, kujutati loomadena või koos loomadega Gundestrupi katel ­ hõbeplekist nõu ­ jumal Teutatese kujutis Emajumalataril laps süles Epona ­ hobusega Vuntsidega Böömimaalt mehike Interpretatio celtica ­ austasid keldid Interpretatio romana ­ austasid roomlased??? Ohverdamine Ohverdati vabas looduses, hiites Ohverdati loomi, toiduained, esemeid, inimohvreid Inimohvreid toodi suurtel druiidide kohtumistel Teutatesele ohverdatud uputati Taranisele ohverdatavad põletati Esusele ohverdatavad poodi üles. XI LOENG 16.04.12

Teoloogia → Võrdlev usuteadus
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun