Elektrirajatiste projekteerimine I - II
lähimast pinge reguleerimise kohast (tavaliselt 110/10, 110/35 või 35/10 kV
alajaamast). See pingekadu koosneb kolmest osast: pingekadu keskpinge jao-
tusvõrgus, jaotustrafodes ja madalpingevõrgus (joon 2.4). Kui oletada, et pin-
ge tarbija juures tohib erineda nimipingest mitte rohkem kui +10% ... –10%,
siis ei tohiks väga ligikaudsel hinnangul olla pingete erinevus võrgu esimese
ja viimase tarbija vahel üle 10...15%. Tehes rea lihtsustusi (näiteks trafode re-
guleerimise astmelisuse ja tarbijate endi pinge reguleerimisvõimaluste osas)
võiks võtta lubatavaks summaarseks pingekaoks 10...15% (joon. 2.4).
Joonis 2.4 Summaarne lubatav pingekadu jaotusvõrgus
Kui palju sellest võiks langeda millisele võrgu osale, on keerukas küsimus ja
sõltub suuresti paljudest asjaoludest, näiteks keskpingevõrgu tarbijate maksi-
maalsest kaugusest jm. Soome uurimuste kohaselt võiks olla lubatav pingeka-
du 20 kV maavõrgus 10 km puhul 1,5..