Teab taevas, minu eale samavõrd on omane kõik üle soolata, nii nagu kombeks noorusel on, et neil puudub takt. Kuid lähme, kuningas sest loost peab kuulma. Varjamine tooks veel rohkem muresid kui pahameel, mis lahvatab tõtt kuuldes. Lähme siis. Väljuvad. 5. stseen. Vaheruum. Ilmuvad KUNINGAS ja KUNINGANNA, , ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN. KUNINGAS: Teid tervitame, kallis Rosencrantz ja Guildenstern! Kiirkutse ajendiks nii soov teid näha taas kui vajadus te abi järele. Ehk kuulnud te siin Hamletiga toimund muundustest - nii seda nimetan -, sest väliselt, ei seesmiselt ta ole endine. Ei arvata ma oska muud, kui et ta isa surm on põhjuseks, miks nii
Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse, kes kuulas pealt ema-poja juttu ja läks ärevusse kuninganna appihüüete peale, arvates, et vaiba taga peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida, kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe pärast kuninga surma.
Kuninganna tuba: rippvaibad, istmed, toolid, voodi. Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja arvab, et poeg on tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab kogemata oma kohalolekust märku ja torkab rippvaiba sisse mõõgaga augu, surmates niiviisi Poloniuse. Lohistab Poloniuse välja ja lahkub. 4. Vaatlus. Kuningas, Rosencranz ja Guildenstern ilmuvad kuninganna tuppa, Gertrud räägib mis oli juhtunud ning nimetab poja hulluks. Hamlet saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak)
Kuninganna tuba: rippvaibad, istmed, toolid, voodi. Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja arvab, et poeg on tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab kogemata oma kohalolekust märku ja torkab rippvaiba sisse mõõgaga augu, surmates niiviisi Poloniuse. Lohistab Poloniuse välja ja lahkub.! ! 4. Vaatlus.! Kuningas, Rosencranz ja Guildenstern ilmuvad kuninganna tuppa, Gertrud räägib mis oli juhtunud ning nimetab poja hulluks.! Hamlet saadetakse Inglismaale.! Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis.! Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak).
By heaven, it is as proper to our age To cast beyond ourselves in our opinions As it is common for the younger sort To lack discretion. Come, go we to the king: 53 This must be known; which, being kept close, might move More grief to hide than hate to utter love. Exeunt 54 SCENE II. A room in the castle Enter KING CLAUDIUS, QUEEN GERTRUDE, ROSENCRANTZ, GUILDENSTERN, and Attendants KING CLAUDIUS Welcome, dear Rosencrantz and Guildenstern! Moreover that we much did long to see you, The need we have to use you did provoke Our hasty sending. Something have you heard Of Hamlet's transformation; so call it, Sith nor the exterior nor the inward man Resembles that it was. What it should be, More than his father's death, that thus hath put him So much from the understanding of himself, I cannot dream of: I entreat you both,
Ta oleks pidanud noormehe kirjadele koheselt vastama jäädes samas kohati salapäraseks. See oleks tekitanud Hamletis huvi ning ta oleks seadnud Ophelia endale prioriteediks. Prints oleks oma seisukohta Poloniuse suhtes ehk muutnud ja poleks teda nii kergekäeliselt tapnud. Sellega oleks säästnud ta Opheliat suurest kurvastusest, mis neiu lõpuks ka hukutas. "Hamletis" olid tegelasteks veel ka näiteks Laertes, Polonius, Horatio ning Hamleti vanad sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Laertes oli kättemaksuhimuline. Ta tahtis Hamleti tappa peale seda, kui selgus, et viimane oli tapnud Laertese õe ja isa. Talle sai saatuslikuks võitlushimu, sest võitluses Hamletiga ta hukkus. Ma leian, et Laertese viga oli see, et ta ei suutnud andestada. Kui ta oleks printsile andestanud, poleks võitlust ehk toimunudki ja kõik oleksid ellu jäänud. Polonius sai samuti surma Hamleti käe läbi ja tema surma põhjustas uudishimu. Polonius ei oleks pidanud kuninga
kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja. Kuningapaar peab sellist põhjust küll võimalikuks, aga on siiski kahtleval seisukohal. Polonius lubab saata Ophelia, et Hamlet võiks teda kohata. Ise tahavad nad kohtumist salaja jälgida. Polonius kohtab Hamletit ja vestleb temaga, kuid Hamleti vastused Poloniuse küsimustele on enam kui veidrad. Hamleti juurde ilmuvad vanad kaaslased Rosencranz ja Guildenstern. Hamlet tervitab neid täiesti arukal viisil, ka vestluses ilmutab ta täit mõistust. Hamlet taipab, kes on tema endste õpingukaaslaste ilmumise taga. Need eitavad, et kuningas ja kuninganna on nad kutsunud, kuid Hamleti usutlemise peale siiski tunnistavad tõde. Koolikaaslased teatavad näitlejate peatsest saabumisest. Arutatakse teatrielu küsimusi. Näitlejad saabuvad.Polonius tuleb Hamletile selle kohta teadet tooma. Poloniusele esitab
(lk 36-37) Millise käsu annab Polonius O- le? Polonius räägib kuningale ja kuningannale Hamleti armuavaldustest Opheliale ja sellestki, kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja. Kuningapaar peab sellist põhjust küll võimalikuks, aga on siiski kahtleval seisukohal. Polonius lubab saata Ophelia, et Hamlet võiks teda kohata. Ise tahavad nad kohtumist salaja jälgida. (lk 39-42) Kuidas selgitab H. oma sõprade külaskäigu eesmärgi? Rosencranz ja Guildenstern eitavad, et kuningas ja kuninganna on nad kutsunud, kuid Hamleti usutlemise peale siiski tunnistavad tõde. (lk 44-45) Mida arvab H. inimesest, tema võimetest? Hamlet arvab: "Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp." (lk 45) Missugune plaan tekib H-l rändnäitlejatega? Mida püüab tõestada
Kui Ophelia suri, oli Hamlet väga kurb ja igatses oma armastatut, kuid pidi siiski oma missiooniga jätkama. Ophelia vend, Laertes tahtis Poloniuse surma eest Hamletile kätte maksta. Hamlet tappis Poloniuse, kui ta kuulas pealt tema ja kuninganna jutuajamist ning ta arvas, et kuulajaks on hoopis kuningas. Laertes polnud kunagi Hamletist eriti vaimustuses olnud ja keelas ka Ophelial temaga suhelda. Rosencrantz ja Guildenstern, Hamleti vanad koolivennad, saabusid lossi Claudiuse kutsel. Ta lootis, et nad suudavad Hamletit jälgida ja teada saada, mis teda vaevab. Nad kandsid kuningale kõik ette ja Hamlet ei olnud sellega üldse rahul. Kui Hamlet saadeti riigist välja, sai ta teada, et Claudius oli andnud käsu ta tappa ja mõtles välja plaani, kuidas ise puhta nahaga välja tulla. Hamleti silmis reeturid Rosencrantz ja Guildenstern pidid maksma oma truudusetuse eest.
Raamatus küll Hamlet seda sõna-sõnalt ei öelnud, aga mina isiklikult arvan, et see võis olla üks asi, mille nimel Hamlet võitles. Onu Claudius tahtis saata Hamleti tagasi Inglismaale, et seal ta mõrvata lasta. Ta plaan nurjus, sest Claudius oli andnud kaasa Hamletile kirja, milles seisis, et prints tuleb tappa kohe Inglismaale jõudes. Hamlet aga luges seda kirja, hävitas selle ja kirjutas uue, milles seisis, et tuleb tappa hoopis tema koolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern. Hamlet soovis, et neid tapetakse, kuna nad olid reeturid. Nad kandsid kõik Hamleti poolt neile räägitud jutud edasi kuningale. Ka see Claudiuse soov Hamletit tappa võis ajendada printsi veelgi enam hoopis Claudiust tapma. Hamleti surm saabus tegelikult läbi tema enda käte ja läbi tema enda rumaluse. Kuningas ja surnud kantsler Poloniuse poeg Laertes tegid kihlveo, et Laertes seljatab Hamleti rapiiri ja pistoda võitluses. Nimelt on Laertes
ei piisa ruumi? Nüüdsest peale püsi mu mõtteis, veri, muust ma nüüd ei küsi." 3.Mõtesta lahti lause ,,Aeg on liigestest lahti", kuidas see suunas Hamletit tegutsema Lause - ,,Aeg on liigestest lahti" - all mõtles Hamlet arvatavasti, et Taanis ümbritseb kaos pärast oma isa mõrva. Hamlet tundis, et ta peab seda parandama ning leidis, et just kättemaks oma onule seda teeks. 4.Kes on Hamleti sõbrad, kes vaenlased, miks? Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ja Guildenstern. Tõeliseks sõbraks võib pidada siiski ainult Horatiot, sest ta jäi Hamletile surmani truuks ning ta oli ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Rosencrantz ja Guildenstern muutusid vaenlasteks, sest nad olid kuninga nuhiks ning reetsid Hamleti. Samuti olid vaenlasteks kuningas Claudius, sest ta mõrvas Hamleti isa ning Polonius, sest ta samuti nuhkis Hamleti järele. 5.Millised olid ta suhted Ophelia ja emaga, kuidas mõista ta hullust? Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised
selle üle arutleb ta pikalt. Prints tekitas traagikat ka teistele inimestele. Emaga vesteldes tappis ta enda armastatu Ophelia isa Poloniuse ning selletõttu sattus tüdruk masendusse. Üksindusest ja kurbusest tegi tüdruk enesetapu ning tema vend hakkas omakorda ihkama kättemaksu Hamletile enda õe ja isa surma eest, lõpuks saab surma ka Ophelia vend kättemaksu duellil võideldes. Hukatusse sattusid ka printsi ülikoolikaaslased Guildenstern ja Rosencrantz, kes teesklesid Hamletile sõpra, kuid olid valmis kaaslase raha eest hukatusse saatma. Hamlet kavaldas nad ikkagi üle. Hamleti traagika põhjuseks ja raamatu probleemiks on üldiselt vennatapp, sest seal hakkas kogu tegevustik pihta. Saatuslikuks ja printsile hukatavaks saab isa vaimu ilmumine ja mõrvasaladuse teatamine. Selletõttu hakkab ta kättemaksu hauduma ja tekivad muud probleemid teoses. Viimaks saab ta enda ülesandega hakkama- tappes
käes pudel neetud maruheina mahla, ning minu kõrvaaukudesse valas sealt tõbetoovat leotist... HAMLET Nüüd mu deviis - see olgu: ,,Jumalaga, pea mind meeles!" TEINE VAATUS Polonius palub Reynaldol viia raha ja kirjad pojale. Ophelia jutustas Poloniusele, et Hamlet oli tema kambrisse ilmunud. Ophelia oli ta kirjad enne seda tagasi tõrjunud ega võtnud teda enam jutule. Kuninga palve jäävad Rosencrantz ja Guildenstern mõneks ajaks lossi, et Hamleti mõtteid lõbudele juhtida ja uurida, kas teda vaevab miski. Valtermandi ja Corneliuse teated Norrast : noore Fortinbrasi lell lasi vennapojal peatada väekogumise, mis käisid tema teada Poola vastu kuid tegelikult Taani kuningale. Käsib Fortinbrasi kinni võtta ja viia Poola vastu võetud sõdurid. Näitlejad tulevad lossi esinema. Hamlet palub näitlejail järgmisel õhtul mängida ,,Gonzago mõrva".
Claudius oli valmis oma võimu nimel tapma oma vennapoja. Ka tänapäeval minnakse poliitilistes mängudes oma võimu säilitamiseks üle eetiliste piiride ning unustatakse olulised väärtushinnangud. Aastal 2004 jäi Ukraina sõltumatu presidendikandidaat Viktor Justsenko ootamatult haigeks. Haiglas selgus, et talle on söögiga manustatud mürgiseid aineid, mis lühikese ajaga muutsid ta nägu tundmatuseni. Selles teos kahtlustati küll valitsuse agente, kuid süüdlast ei selgunudki. Guildenstern ja Rosencrantz reetsid Hamleti ning kuuletusid kuningale, et saada tolle poolehoidu. Nad olid nõus Hamletiga koos aega veetma, et selgitada välja Hamleti nõrkused. Inimesed kuuletuvad võimule peamiselt seetõttu, et loodavad sellest ise kasu saada. Nii leidus ka 1941. aasta juuniküüditamise ajal Eestis eestlasi, kes aitasid ligi 10000 kaasmaalast Siberisse saata lootes ise sellest mingisugust kasu.
kurvastas. Ka Poloniuse korraldatud kohtumisel Opheliga alustab Hamlet oma juttu kuulsa küsimusega ,,Olla või mitte olla?". Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu see aga toob kaasa üksnes piinu ja ängistust. Olematus on nii vabanemine surmas kui ka südametunnistuse vabatahtlik hülgamine elus: mugandumine, ebaõigluse ja ülekohtuga leppimine. Võõrandunud perekonnast ja armastusest, kaotab Hamlet usu ka sõprusesse, sest teda reedavad Ronserantz ja Guildenstern. Vähimagi kaastundeta saadab ta nad enda asemel surma. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Hamletil oli südame peal mure. Kui prints oli kogemata tapnud kantseleri Poloniuse, otsustas poeg Laertes Hamletile kätte maksta. Laertes pidas Hamletit ka oma õe Ophelia surmas süüdlaseks. Hamletil oli vaja kaitsta oma au
ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada
Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse, kes kuulas pealt ema-poja juttu ja läks ärevusse kuninganna appihüüete peale, arvates, et vaiba taga peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida, kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe pärast kuninga surma.
b. Hamlet seisab enda arust eelkõige õigluse eest. Õiglusest juhituna teeb ta kõik, et isa mõrvar saaks väärilise tasu, aga eesmärgiks muutub labane kättemaks, et tunda rahulolu enda tõe maksma panemisest, mitte õiglane käitumine oma lähedaste suhtes. Hamleti jaoks on väga oluline ka truudus ning ta usaldab oma sõpru täielikult, saades teada oma kahe sõbra Rosencrantz ja Guildenstern reeturlikkusest, haavub ja pettub Hamlet tõsiselt ja otsustab anda neile väärilise tasu, mis osutub siiski rohkem kättemaksuks, sest Hamlet ei seisa kordagi silmitsi Rosencrantzi ja Guildensterniga, et nõuda nende tegudele selgitust. c. Sõpruse hind näidendis on väga kõrge. Horatio on Hamletile alati igas olukorras väga ustav ning järgib tema nõudeid. Ta allutab oma soovid täielikult Hamleti omadele, et
The Ghost - The specter of Hamlet's recently deceased father. The ghost, who claims to have been murdered by Claudius, calls upon Hamlet to avenge him. However, it is not entirely certain whether the ghost is what it appears to be, or whether it is something else. Hamlet speculates that the ghost might be a devil sent to deceive him and tempt him into murder, and the question of what the ghost is or where it comes from is never definitively resolved. Rosencrantz and Guildenstern - Two slightly bumbling courtiers, former friends of Hamlet from Wittenberg, who are summoned by Claudius and Gertrude to discover the cause of Hamlet's strange behavior. Osric - The foolish courtier who summons Hamlet to his duel with Laertes. Voltimand and Cornelius - Courtiers whom Claudius sends to Norway to persuade the king to prevent Fortinbras from attacking. Marcellus and Bernardo - The officers who first see the ghost walking the ramparts of Elsinore and who
,,Publikumõnitus"-publik ujutatakse üle käibeväljendite,meelituste ja solvangutega, millets puudub loogika ja sisemine seos."Tund,mil me üksteisest midagi ei teadnud"- tummnäidend,tegevuse mood kõige erinevamate inimeste(ajalooliste isikute ja kirjanduslike tegelaste) kaootiline kulgemine üle lava. Tom Stoppard-liituvad absurditeatri sugemed,vaimukas dialoog ja täpselt konstrueeritud keerukas süzee."Rosencrantz ja Guildenstern on surnud"näeb ,,Hamleti"maailma kahe kõrvaltegelase silmade läbi.Absurdiilmeline draama näitab neid osalistena sündmustes,mille tähendust nad ei mõista ja mille üle neil pole vähimatki võimu. Jerzy Grotowski-poola lavastaja,tegeleb teatri olemuse sõnastamisega."Vaese teatri poole".Teater võib loobuda kõigest peale näitleja.Näitlejakeskne.Teater on tõelus. Ta püha näitleja ül on oma tõelise ja tervikliku mina tunnetamine ning absoluutselt siiras avamine
Mõlemate teoste lõpud on traagilised, kuna peategelased hukkuvad, kas läbi mõõga või mürgi. Ühiseid traagilisi jooni võib leida veel sõprade surmast, kuid ,,Hamletis" on sõbrad reetlikud. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo sõber Mercutio mõõgavõitluses Tybaltiga. Benvolio teatab Romeole, et Tybalt tappis Mercutio. Romeo maksab selle eest Tybaltile kätte, mille tagajärjel Tybalt sureb. ,,Hamletis" on Hamleti sõpradeks ülikoolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern, kes kuninga soovil üritavad välja uurida Hamleti halva tuju põhjuseid. Hamlet saab sellest peagi teada, et kuningas Claudius on nad saatnud tema järel nuhkima. Kuningas saadab Hamleti koos Rosenctantzi ja Guildensterniga Inglismaale, kus aga tema sõbrad hukkuvad ning ise läheb tagasi Taanimaale. Mõlemas teoses mängib suurt rolli kavalus, kuid see viib traagilise lõpuni. ,,Hamletis" mängis peategelane Hamlet hullu, et ei saadaks aru, et ta teab isa surma tegelikke põhjuseid
William Shakespeare "Hamlet" 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco kuninga ihukaitseväelased Reynaldo Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Gertrud Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia Poloniuse tütar Õukondlased ja nende naised Sõdurid Meremehed Käskjalad ja teenrid 2) "Hamletit" on nimetatud uusaegseks teoseks, sest
oma teooria Hamleti hullusest,tema arvates on Hamlet hull tema tütre Ophelia järgi. Näitab Hamleti kirju Opheliale ja palub kuningalt ja kuningannalt luba seda neile tõestamaks. Kuninganna arvab, et Hamleti käitumise põhjus on isa surm ja tema kiire abiellumine uue kuningaga.Hamlet aga ampsab läbi, et sõbrad ei tulnud niisama teda vaatama, vaid kuningas ja kuninganna kutsusid neid sinna. Lossi saabuvad kuulsad näitlejad,kelle olid kutsunud Hamleti sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Hamlet palub neil näidelda mõrva, koputamaks sellega kuninga südametunnistusele. Kuna Hamlet pole siiski vaimu jutus päris kindel, siis ta laseb mõrva näidelda kautselt. Taaskord ühe lossi vaheruumis püüab Polonius tõestada kuningale ja kuningannale,et Hamleti tundmatuseni muutumine on põhjustatud tema tütrest Opheliast. Ehk Hamleti mureks on vastamata arm. Kuningas , kuninganna , Polonius poevad peitu teades, et Hamlet kohe tuleb.
Claudiuse truu alam ja luurab Hamleti järele. Ja ta on Hamleti vastu ässitanud ka Laertese, kellega prints varem hästi läbi sai. Samuti on ta ka pannud oma tütre Ophelia, Hamleti kallima, printsi järgi nuhkima, ja ei kiida enam noorte suhet heaks, kuna peab Hamletit hulluks. Kuid Opheliale sees ei meeldi ja meeltesegaduses ta koguni tapab end. Sama ebameeldivad on Hamletile ka tema kunagised väga head sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Kuningas Claudius on need noormehed kutsunud külla, kuid Hamlet saab kohe aru ja ka nad ise tunnistavad, et kuningas kutsus nad Hamleti juurde uurima, miks too selline imelik on. Ainukene, kes Hamletile lõpuni truuks jääb on tema sõber Horatio. Temale usaldab Hamlet kõiki oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka
Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos. 1.2 TEGELASED: Claudius, Taanimaa kuningas Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Horatio, Hamleti sõber Polonius, kantsler Laertes, Poloniuse poeg Valtemand, Cornelius - Norramaale lähetatavad saadikud Rosencrantz, Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric, keigarlik õukondlane Marcellus, Bernardo, Francisco - kuninga ihukaitseväelased Reynaldo, Poloniuse teener Fortinbras, Norramaa prints Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia, Poloniuse tütar 1.3 Oma esimestes sõnades annab Hamlet mõista, et tema lein ei ole pelgalt poos ning kuigi lein oma rüü ja ehetega on näideldav, käib tema loomus sellest üle. Autor tahab öelda, et inimene ei tohiks usaldada igaüht ja peaks olema alati
mürgine. Võitluses lähevad mõõgad vahetusse. Kuninganna joob mürgitatud peekrist, varsti sureb. Hamlet on haavatud mürgisest mõõgast ja Laertes samuti. Kui Hamlet saab Laerteselt teada, et mõõk on mürgine, torkab ta sellega kuninga läbi. Siis sunnib teda peekrist mürki jooma. Surevad: kuninganna, Laertes, kuningas ja Hamlet. Tulevad Inglismaa saadikud, kes teatavad et Rosencrantz ja Guildenstern on tapetud. Hamletile korraldatakse pidulik ja väärikas matus. Taani kuningaks saab Fortinbras, Norra prints.
„Krappi viimane lint“ Ionesco näidendeid: „Kiilaspäine lauljatar“, „Ninasarvik“, „Toolid“ Genet: „Toatüdrukud“, „Palkon“ Šveitsis Max Frisch, Friedrich Dürrenmatt Inglismaal Harold Pinter (1930 – 2008), Arnold Wesker (sotsiaalkriitilisema kallakuga), Tom Stoppard (sündinud 1937, tšehhi-juudi päritolu) Pinteri näidendeid: „Sünnipäevapidu“ (1957), „Tumm teener“ (1957), „Majahoidja“ (1959) Stoppard: „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud“ (1967), „Arkaadia“ (1993) Absurdidraama Tšehhimaal: Václav Havel (sündinud 1936) – „Aiapidu“ (1963), „Teade“, „Keskendumisraskused“ Commedia dell’arte mõjuline uuem itaalia satiiriline draama: Dario Fo (sündinud 1926, Nob. auhind 1997) Eksistentsialistlik hispaania draama: Antonio Buero Vallejo (1916 – 2000) – „Leegitsev pimedus“ (1950).
William Shakespeare “Hamlet” 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius – Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet – Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius – kantsler Horatio – Hamleti sõber Laertes – Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius – Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern – Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric – keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco – kuninga ihukaitseväelased Reynaldo – Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras – Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Gertrud – Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia – Poloniuse tütar Õukondlased ja nende naised Sõdurid Meremehed Käskjalad ja teenrid
Hamlet mõrvab ophelia isa 6.Ei mäleta hetkel 7. Polonius luuras Hamleti järele, oli kaardina taga ning hamlet pidas kaardina liikumist hiireks ja torkas selle läbi. 9. Ah enamus tapeti maha... W.Shakespeare 'HAMLET' TEGELASED: Claudius, Taanimaa kuningas Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Polonius, kantsler Horatio, Hamleti sõber Laertes, Poloniuse poeg Valtemand, Cornelius - Norramaale lähetatavad saadikud Rosencrantz, Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric, keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo, Francisco - kuninga ihukaitseväelased Reynaldo, Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras, Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia, Poloniuse tütar Kokkuvõte: Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile
laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb tütar Ophelia hulluks ning uputab end jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuninganna joob mürki, mis oli tehtud kuninga poolt Hamleti tapmiseks ning sureb. Võitlus. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga, saab ka ise haavata. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. (Rozencrants, Guildenstern,- ülik. kaaslased, Horatio- sõber) MIGUEL DE CERVANTES ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Peategelaseks on rüütliromaane armastav mees, kes ajab segi teose ja päris maailma. Ta otsustab minna võitlusse, et päästa maailm ning võidelda kauni daami nimel. Ta relvaks on roostetanud oda, ratsuks armetu setukas Rocinante, kannupoisiks kohalik külamees Sanco Panza, südamedaamiks naaberküla karjatüdruk Aldonza (nim. Toboso Dulcineaks) MÕISTED Antiik- vana, muistne
juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast. Taanimaast saab võitluseta Norra kuninga valdus. 5. Teose tegeased. Iseloomusta tähtsamaid. Claudius Taanimaa kuningas Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius-Norramaale lähetatavad saadikud. Rosencrantz Hamleti endine ülikoolikaaslane Guildenstern Hamleti endine ülikoolikaaslane Osric-Keigarlik õukondlane Marcellus kuninga ihukaitseväelane Bernardo kuninga ihukaitseväelane Francisco kuninga ihukaitseväelane Reynaldo- Poloniuse teener Gertrud Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia Poloniuse tütar Hamlet- Muutuv inimene. Sportlik, ligitõmbav ja intelligentne noor mees, Taan riigi au ja uhkus
Hamlet lubab isa vaimule , et ta ei räägi nende vestlusest kellegile, kuid isa eest soovib ta kätte maksta siiski . Teises vaatuses : Möödub paar nädalat . Hamlet avaldab Opheliale armastust. Ophelia ei vasta Hamleti tunnetele, nagu Hamlet seda sooviks . Tingitud sellest , on Hamlet mitu päeva kuidagi tusane ja endassetõmbunud . Sellepärast palubki kuningas Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel uurida Hamletilt, mis teda vaevab . Kuninga palvet lubatakse täita. Guildenstern ja Rosencrante räägivad Hamletile, et näitlejad on lossi poole teel ning et nad peaksid peagi ka sinna jõudma. Näitlejad saabuvadki. Peale tervitust, palub Hamlet ühel näitlejal monoloogi ette lugeda, mida ta kunagi ammu kuulnud oli .Näitleja täidab Hamleti palve . Samuti soovib Hamlet , et näitlejad esitaksid järgmise päeva etenduseks `` Gonzago mõrva `` . Näitlejad nõustuvad temaga. Kolmandas vaatuses : Taaskord avaldab Hamlet Opheliale armastust , kuid seekord
Semiootika, kirjanduse ja kultuuri vallas äratas Eco ikka uuesti tähelepaanu vaimukate ja teravmeelsete esseede ja artiklitega. Esikromaan "Roosi nimi". Teosed: ,,Reis hüperreaalsusesse", ,,Baudolino", ,,Eilse päeva saar", ,,Minipäevik" · Tom Stoppard (1937) Sündis Tsehhoslovakkia, oli Briti näitekirjanik ja filmitsenarist. Üks kuulsamaid Briti nüüdisaegseid näitekirjanike, kes sai kuulsaks näidendiga "Rosencrantz ja Guildenstern on surnud", mida on mängitud Eestiski. Lisaks arvukaid auhindu pälvinud menutükkidele on ta kirjutanud stsenaariumid filmidele "Inimfaktor", "Päikeseimpeerium", "Billy Bathgate", "Vene maja", "Armunud Shakespeare", pälvis viimase eest Oscari. Teosed: ,,Midagi tõelist", ,,Armastuse leiutajad", ,,Tõeline ispektor Koer", ,,Utoopia", ,,Arkaadia", ,,Hüppajad". · Milan Kundera (1929) Sündis Tsehhoslovakkias, oli tsehhi- prantsuse kirjanik
kunagi am mu ja palus seda uuesti m ä'ngida ja siis hakkas Hamleti peas haudu ma plaan et ta peaks lask ma selle näitlejal ette kanda te ma enda poolt tehtud read mis oleksid sarnased isa m õrva loole et näha kas uus kuningas tunneb ennast süüdi. KOLMAS VAATLUS I stseen Guildenstern ja Rosencrantz kannavad kuningale ja kuningannale ette kuidas õnnestus neil Hamleti lõbustamine kuid see ei läinud kõigepare mini kuna näitlejad olid saabunud. Siis teevad kuningas ja Polonius sellise asja et peidavad ennast riippvaipade taha ja lasevad Ophelial rääkida Hamletiga ,kui hamlet tuleb siis käib sellisee m õtteavalduse lauale et OLLA V ÕI MITTE OLLA kuna kui surra siis sur maunes v õivad olla väga kohutavad unenäod aga
originaalne, ärapidiselt inglaslik elukäsitlus: siin on oma kindel koht intellektuaalsel mõistatusmängudel, mustal huumoril, metafüüsikal, vihjetel ja tsitaatidel. Tom Stoppard sündis Zlinis Tsehhi juudi perekonnas, ta on elanud Singapuris, Indias ja 1946.aastast Inglismaal. 17aastaselt kolledzist lahkunud, tegutses ta ajakirjaniku ja teatrikriitikuna. Tuntuse teatriringkondades võitis Stoppard absurdimaigulise värssparoodiaga ,,Rosencranz ja Guildenstern on surnud" (1966). Samuti esimesse loominguperioodi kuuluv ,,Hüppajad" on autori mõistatuslikumad näidendid, mida nimetatakse mõnikord ka filosoofiliseks mõrvamüsteeriumiks a´la Umberto Eco. ,,Travestiad" on irooniline spekulatsioon Vladimir Lenini, James Joyce'i ja Tristan Tzara kohtumisest. 1977.aastal külastas Stoppard esmaordselt Venemaad ja sellest ajast peale huvitavad teda inimõiguste probleemid, mis on muu hulgas leidnud väljundi triloogias ,,Utoopia rannik"
Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda kättemaksu pikemalt ette ning lõpuks tegi selle ka teoks. Kuigi ma väitsin/väidan, et Hamlet oli pigem teoinimene, kui kahtleja, siis oletusi ja kõhklusi tal selle aja jooksul tõepoolest oli, mis iseenesest on täiesti inimlik. Hamlet üritas siiski käituda läbimõeldult, mitte uisa-päisa. Sõbrad Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot
Hamleti järele. Ja ta on Hamleti vastu ässitanud ka Laertese, kellega prints varem hästi läbi sai. Samuti on ta ka pannud oma tütre Ophelia, Hamleti kallima, printsi järgi nuhkima, ja ei kiida enam noorte suhet heaks, kuna peab Hamletit hulluks. Kuid Opheliale sees ei meeldi ja meeltesegaduses ta koguni tapab end. Sama ebameeldivad on Hamletile ka tema kunagised väga head sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Kuningas Claudius on need noormehed kutsunud külla, kuid Hamlet saab kohe aru ja ka nad ise tunnistavad, et kuningas kutsus nad Hamleti juurde uurima, mix too selline imelik on. Ainukene, kes Hamletile lõpuni truuks jääb on tema sõber Horatio. Temale usaldab Hamlet kõiki oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile
Claudiuse truu alam ja luurab Hamleti järele. Ja ta on Hamleti vastu ässitanud ka Laertese, kellega prints varem hästi läbi sai. Samuti on ta ka pannud oma tütre Ophelia, Hamleti kallima, printsi järgi nuhkima, ja ei kiida enam noorte suhet heaks, kuna peab Hamletit hulluks. Kuid Opheliale sees ei meeldi ja meeltesegaduses ta koguni tapab end. Sama ebameeldivad on Hamletile ka tema kunagised väga head sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Kuningas Claudius on need noormehed kutsunud külla, kuid Hamlet saab kohe aru ja ka nad ise tunnistavad, et kuningas kutsus nad Hamleti juurde uurima, mix too selline imelik on. Ainukene, kes Hamletile lõpuni truuks jääb on tema sõber Horatio. Temale usaldab Hamlet kõiki oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks
Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Hamleti sõbrad ja nende suhted Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot
olnud väga ustav Hamletile, on nüüd Claudiuse truu alam ja luurab Hamleti järele. Ja ta on Hamleti vastu ässitanud ka Laertese, kellega prints varem hästi läbi sai. Samuti on ta ka pannud oma tütre Ophelia, Hamleti kallima, printsi järgi nuhkima, ja ei kiida enam noorte suhet heaks, kuna peab Hamletit hulluks. Kuid Opheliale sees ei meeldi ja meeltesegaduses ta koguni tapab end. Sama ebameeldivad on Hamletile ka tema kunagised väga head sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Kuningas Claudius on need noormehed kutsunud külla, kuid Hamlet saab kohe aru ja ka nad ise tunnistavad, et kuningas kutsus nad Hamleti juurde uurima, mix too selline imelik on. Ainukene, kes Hamletile lõpuni truuks jääb on tema sõber Horatio. Temale usaldab Hamlet kõiki oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga
Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Hamleti sõbrad ja nende suhted Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot
esindajad, maa, zhanr, tähtsam teos tunnusjooned: 1. eeskuju vôeti antiigist 2. maise elu meelelised rôömud 3.humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses 4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust 5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima 6.platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism "Hamlet" tegelased: Hamlet, Gertrud, Claudius, Polonius, Laertes, Ophelia, Rozencrants, Guildenstern, Horatio Ôukonna pahed 1. kahepalgelisus, silmakirjalikkus, reetlikkus, jälitamine, salatsemine, ebaôiglus, prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks. Olla vôi mitte olla lahtimôtestamine Kuidas Hamlet end tagasi hoiab ja tôele lähemale püüab (Kui aega on, pane tekstinäited vahele)
Hamletile, on nüüd Claudiuse truu alam ja luurab Hamleti järele. Ja ta on Hamleti vastu ässitanud ka Laertese, kellega prints varem hästi läbi sai. Samuti on ta ka pannud oma tütre Ophelia, Hamleti kallima, printsi järgi nuhkima, ja ei kiida enam noorte suhet heaks, kuna peab Hamletit hulluks. Kuid Opheliale sees ei meeldi ja meeltesegaduses ta koguni tapab end. Sama ebameeldivad on Hamletile ka tema kunagised väga head sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Kuningas Claudius on need noormehed kutsunud külla, kuid Hamlet saab kohe aru ja ka nad ise tunnistavad, et kuningas kutsus nad Hamleti juurde uurima, mix too selline imelik on. Ainukene, kes Hamletile lõpuni truuks jääb on tema sõber Horatio. Temale usaldab Hamlet kõiki oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale
On tarvis pöörata tähelepanu sellele, missugustes kõrvutustes-vastandustes tegelasi eksponeeritakse. Nii saab näidata, millised suhted tegelaskonda korrastavad. Mõned olulisemad suhtetüübid on järgmised (vt. ka Marcus 1975:286-287). 1) Paaristegelased esinevad laval alati koos ja mitte kunagi ükshaaval. Pole ühtki etteastet, milles osaleks ainult üks neist tegelastest. Näiteks on paaristegelased Rosencrantz ja Guildenstern "Hamletis", Esimene ja Teine statist M. Undi "Peaproovis". 2) Alternatiivsed tegelased esinevad laval ainult kordamööda ja mitte kunagi ühes etteastes koos. Alternatiivsust on mõnikord kasulik jälgida etteastete kaupa: tegelased võivad olla alternatiivsed pikema aja jooksul (näiteks paralleelsetes süzeeliinides), kuni nad viimaks kokku viiakse. Shakespeare'i "Eksituste komöödia" intriig on rajatud sellele, et
Hamplet jälgivad kuningat. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süüs kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde. Kõneluse alguses arvab kuninganna, et Hamlet tahab talle viga teha ja kutsub abi. Vaiba taga peidus olnud Polonius satub segatusse ning prints tapab ta. Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast. Gertrud lubab kuuldut saladuses hoida. 4. Vaatlus. Kuningas, Rosencranz ja Guildenstern ilmuvad kuninganna tuppa, Gertrud räägib mis oli juhtunud ning nimetab poja hulluks Hamlet saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak)
Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süüs kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde. Kõneluse alguses arvab kuninganna, et Hamlet tahab talle viga teha ja kutsub abi. Vaiba taga peidus olnud Polonius satub segatusse ning prints tapab ta. Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast. Gertrud lubab kuuldut saladuses hoida. 4. Vaatlus. Kuningas, Rosencranz ja Guildenstern ilmuvad kuninganna tuppa, Gertrud räägib mis oli juhtunud ning nimetab poja hulluks Hamlet saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak)
Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Hamleti sõbrad ja nende suhted Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot
Scar makes Simba think he caused his own father's death, and Simba, fearing Scar will kill him, escapes across the desert like Hamlet leaving the court of Denmark after his uncle killed his father. In Act Two, a guilt-wracked Simba comes to the SPECIAL WORLD of a lush jungle area where he meets two funny sidekicks, fast-talking meerkat Timon and tubby warthog Pumbaa, the Rosencrantz and Guildenstern of the piece. To get his mind off his guilt, they teach him the take-it-easy philosophy of'Hakuna Matata" and show him how they live on the jungle's never-ending banquet of bugs. Simba grows into a powerful teen-aged lion and one day has a violent encounter with another lion who was menacing Pumbaa. However it turns out to be Nala, who has grown into a beautiful and powerful young lioness
annaabi.ee 
