Suur Prantsuse Revolutsioon
(linnapeaks sai Jerome Petion de Villeneuve) ning mitmete provintside omavalitsused.
Seejärel hakkasid nende poole langema ka "Soo" ning nii saavutasidki zirondiinid seal oma
põhimõtete läbisurumise. Nende juhiks oli Jacques Pierre Brissot, mõjukad liikmed aga veel
ka Pierre Victurnien Vergniaud, Maximin Isnard, Jean-Marie Roland de la Platiere, tema
naine Madame Roland, Armand Gensonne, Marguerite-Elie Guadet ja mitmed teised.
1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas
kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes
polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt),
sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid.
Samal ajal suri ka Saksa-Rooma keiser Leopold II ning troonile saanud Franz II otsustas