ema, isa, õed ja vennad. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli inimene. Lapse kasvatamine ja tema arendamine on eelkõige vanemate kohustus ja asi. Lasteaed ja kool on kodu täienduseks. Lapse ja perekonnaga puutub kokku palju inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid. See aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid võib ka olla nii, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. (Bakk & Grunewald, 1999) Emal võib olla nii palju tegemist, et teiste laste jaoks tal aega ega energiat ei jätku. Seega on võimalik, et lasteaialaps jääb hooleta. Õpetajapoolne tähelepanelik oleks siin vajalik. Laps on esmatähtis ja see, et ta haige on jäägu teisejärguliseks. Vajadused ei muutu ju. Ta vajab hellust, lähedust ja emaarmastust nagu iga laps. Kui imik saab aru, et teda mõistetakse ja pakutakse talle alati tuge ja abi, siis kujuneb tal kiindumus vanema vastu. Tekib side vanemaga
eripedagoogilise haridusega. Tavalasteaias saab logopeedi olemasolul laps tema abi kasutada, kuid mitte nii suures mahus. Eestis on mitmel kuulmislangusega õpilasel koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini. Kasutatud kirjandus Bakk, A., Grunewald, K., (1999). Kuulmispuuded. Vaimupuudega inimeste hoolekandest, lk 94-100. Tallinn: Koolibri Kõrgesaar, J., (2002). Kurtus ja nürmus vaegkuulmisena. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse, lk 43-35. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Woolley, M. (2000). Elu kurdina. Tallinn: Koolibri Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit. Külastatud 07.11. 2010, aadressil http://www.eklvl.ee/? id=36&keel=ee&PHPSESSID=60708a71dcb93fc2ac083e5e0f7ca6cb Müil, E., (2009) Meie kurdid lapsed
ootused erinevad. See, mis on ühelepoolele iseenesestmõistetav, n seda harva teise poole jaoks. Ära ei tohi unustada, et ka personal võib arengupuudega inimese eest hoolitsemisega liialdada! On kerge emarolli sisse elada ja raske otsustada milliseid nõudmisioleks mõistlik esitada. Nii koostöö kui ka konkurents liighoolitseva personali ja liighoolitsevate vanemate vahel võib saada vaimupuuetega inimesele saatuslikuks. Kasutatud kirjandus: Ann Bakk, Karl Grunewald “Vaimupuudega inimeste hoolekandest” 6
kogu oma ärkveloleku aja istub ratastoolis samas asendis. Ka siis, kui patsient ise otseselt ei väljenda soovi asendivahetuseks, peab hooldustöötaja probleemi märkama ning looma selle lahendamiseks võimalused söömine tavalisel toolil, teleri vaatamine diivanil istudes, muusika kuulamine kott-toolis istudes, käeliste tegevuste sooritamine kõhuli vaibal jne. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Vaimupuudega inimeste hoolekandest A.Bakk, K. Grunewald 2. Tegevusjuhendajate käsiraamat http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/Erih oolekandeteenused/Tegevusjuhendaja_k%C3%A4siraamat.pdf 3. Interneti lehekülg www.inimene.ee külastatud 13.09.2013 4. Laste tserebraalparalüüsi arendusravi juhend - Eesti Haigekassa külastatud 13.09.2013
Kas toimetulekuõpe toimub ainult põhikooli tasemel? Haridus koosneb alusharidusest, mis pole kohustulik, põhiharidusest ja keskharidusest. (Täht 2009: 11) Ma arvan, et vaimsealaarenguga lastel peaksid olema neile kohandatud lastaiad, sest nad "vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu jasamu palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki ning kedagi, kes usub lapsesse, kesjuhendab ja õpetab." (Grunewald 1993, 5, viidatud Tamm 2009: 44 järgi) Veel üks põhjus, miks neilpeaksid arendavad lasteaiad olema on see, et "varajanesekkumine lasteaias aitab kaasa erivajadustega lapse võimetekohaselearengule ja toetab lapseperekonda. Pere õpetatakse lapsega suhtlema javanem lülitatakse lapsega tegelevassemeeskonda." (Toova 2009: 83). Nii toimitakse Põlva Roosi lastead-põhikoolis. Porkuni toimetulekukooli õpetaja Hinna Haavistu kirjutab artiklis tähendusrikka
oma kodus ja sealt käima lasteaias mängimas ja õppimas. Tänapäeva ühiskonnas, mis esitab kõrged nõudmised haridusele ja kasvatusele, on aktuaalne lasteasutuse töötajate ja lastevanemate koostöö, mille eesmärgiks on luua lapsele soodne arengukeskkond nii lasteaias kui kodus. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Bakk, A .& Grunewald, K. (1999). Vaimupuudega inimeste hoolekandest. Toim. Tulva, T. & Väljataga, S. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus. (1992). Riigi Teataja. 28, 370. Erg, L., Karlep, K., Kontor, A., Pastarus, K., Plado, K., Täht, H., Viitar, E. (2002). Individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise juhend. Tartu: TÜ ÕAK: Häidkind, P. (2007). Koolivalmidus ja kooli valmisolek. Eripedagoogika. Alusharidus 27, 45-52. Häidkind, P. (2008)
· Saaks langetada ise oma valikuid; · Puudega laps saaks kasvada üles oma vanemate juures ja käia tavalises koolis, isegi kui ta vajab selleks eriõpet ja abistaja tuge; · Igaühte koheldaks respektiga ja võetaks tõsiselt. · Normaliserimispõhimõte tähendab arengut normaalsuse suunas puudega inimene arendab oma võimeid ja ühiskonna takistav roll väheneb nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt (Bakk, Grunewald, 1993, 27-28). Süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria. · Süsteemiteooria on avaldanud mõju sotsiaaltööle alates 1970.a (Payne, 1995, 112). · Eristatakse: 9 · Üldine süsteemiteooria · Ökoloogiline süsteemiteooria. · Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide, nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad kohta.
annaabi.ee 
