Roodium
Metalli kasutati esimest korda aastal 1820 kirjutamissulgede otstena roodiumi-tina sulamis, kuid see
vahetati varsti välja tugevama osmiumi-iriidiumi sulami vastu. Kuna roodium on happe- ja
kuumuskindel, kasutatakse teda aparaatide jms valmistamiseks (näiteks roodiumtiiglid on püsivad
vesinikfluoriidhappe suhtes, roodiumi ja plaattina sulam on termopaarimaterjal) ning ka
katalüsaatorina, roodiumi kolloidlahust kasutatakse gripihaiguste raviks. Roodium kujutab endast
kõige kallimat ehete kattematerjali, ületades kullahinna üle kolme korra. Roodiumkattega ehted
meenutavad värvuse poolest hõbedat, kuid nad ei tuhmu nii, nagu hõbeehted. Juveelitööstuses
kasutataksegi roodiumi ehete dekoratiivse ja kaitsva pealiskihina, harvemini ka ühe komponendina
plaatinasulamites. Roodiumikihiga hõbe ja kuldehted on väga vastupidavad.
Roodiumi avastas 1803. aastal William Hyde Wollaston, pannes koos Smithson Tennantiga Lõuna-
annaabi.ee 
