Armastus
Merelle oli seda
vaatepilti nähes üllatunud: liivale oli püsti pandud telk, telgi kõraval oli suur rätik, millel
oli pudel sampanjat ja hulga puuvilju ning rätiku kõrval oli grill. Ralf palus Merellel
rätikule istuda ning ise läks korraks telki. Telgist väljudes oli tal käes suur kimp punaseid
roose. Ta istus Merelle kõrvale ning andis need talle. Merelle oli nii õnnelik, et tal tuli
pisar silma, see kõik oli nii ilus.
Nad istusid, grillisid ning sõid maitsvaid puuvilju. Kui kell sai 22.16 tegi Ralf pauguga
sampanja pudeli lahti. Paari tunni möödudes otustasid nad magama heita.
Hommikul kui Merelle ärkas, oli Ralf juba üleval. Ralf oli neile telki hommikusöögi
toonud. Kui söödud sai tegid nad hommikuse supluse. Peale seda panid nad asjad kokku,
Merelle võttis oma roosikimbu ning Ralf saatis ta bussipeatusesse. Kui nad bussi
saabumas nägid, suudlesid nad enne Merelle ära minekut viimast korda. Merelle lehvitas
annaabi.ee 
