Eesti ajalugu : muinasaeg
Sel ajal hakati inimesi matma
tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste
esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi
lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt
baltlaste javiimased soomeugrilastega.
On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, 4.sajandi teisel poolel kuulus Eesti ala ajutiselt
Ermanarichi loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu, ent seda kindlate
andmetega tõestada ei saa.
Keskmisel rauaajal (450-800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga
nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasteränn
u (450-650) ja eelviikingiajaks (650-800) on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpu kääbas-
tarandmatused üldiselt lõppesid ehkki mõlemal puhul on teada hilisemaid järelmatuseid.
Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga kivivarekalmetesse