docstxt/128617767157847.txt
Cidist", "Niebelungide laul") taasavastati. Sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide muinasjutud. Saksa luule arengus oli murranulise tähtusega kolmosaline rahvalaulude kogu "Poisi imesarv" (1806-1808), mille avaldasid vennad BRENTANO JA ARNIM. Saksa romantism oli suunatud rahvusliku keskaja poole, aga prantsuse romantismi side oli märksa nõrgem. Prantsuse kirjadaam STAÉL oletas oma teostes, et ehtne romantilinevaim on gremaani rahvastel ja Lõuna-Euroopa rahvad kalduvad klassikalise vaimuloome poole. Tänu Walter Schotti loomingule tekkis ajaloolise romaani zanr, mis peagi segunes tänu Dumas'le ajaloolise seiklusromaaniga. Taas uuriti suuri renessansi- ja barokk-kirjanike (Shakespear'i, Cervantese, Calderóni) loomingut. Tõusis huvi Ida kirjanduse vastu. Romatisimi peamisi teeneid oli uus filosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile tervikuna.
Indoeuroopa keelkond- on suur nii kõnelejate kui ka keelte arvult. Sinna kuulib ligi 60 keelt, mis jag 8-sse allkeelkonda. Indoeur keeled on tänapäevaks levinud laila üle kogu maakera. Indoiraani keeled- praegu: pakistanid, bangladeshis, afganistanis, iraanis jm. Olulisemad keeled on hindi, bengali ja pärsia keel. Balti ja slaavi keeled- läti, leedu ja preisi keel. Teised on ukraina, valgevene, poola, tsehhi,slovaki,poola, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keeled. Germaani keeled- P-gremaani keeled: rootsi, taani, norra,fääri ja islandi keel. Lääne-germaani keeled: inglise, saksa, hollandi, jidisi ja afrikaani keel. Romaani keeled- indoeuroopa keelte noorim haru. Tähtsad keeled : it, pr, hisp, port ja rumeenia keel. Kuidas keel tekkis?- keele teket võib tõenäoliselt siduda inimese eellase ajumahu kasvuga, mis toimus u 400 000 kuni 100 000 a tagasi. Kaasaegne inimene saabus euroopase u 40 000- 50 000 a tagasi. Kui vana on eesti keel?- eestased on üks Eu põlisemaid rahvaid
Lossi ehituslugu on palju uuritud ning sellega on tekkinud juurde ka ohtralt küsimusi. Ordu aeg 13.sajandil Läänemere äärde jõudnud ristisõjad tõid Eestisse ka taanlasi, kes kandis ette Põhja-Eesti vallutamisel määravat osa. 1219.aastal Toompea linnus alistati. Pärast seda asusid taanalsed kohe linnust kindlustama. Toompea linnusest sai Taanilinnus mõne kuuga. See oli loodust järgiva piiridega linnusetüüp, mida tunti ammu gremaani ja Taani alal. Järgmistel aastatel piirati linnustpalju kordi, kuna kõik piiramised lõppesid edudult, tõendas see jällegi seda, et hoone oli hästi varustatud ja turvaliselt kindlustatud. Linnus suutis mahutada arvukalt kaitsemeeskonda. 1227.aastal vallutas Taanilinnuse Mõõgavendade ordu, kes jäi linnusesse kümneks aastaks ning kellel on seega Toompea kujunemisel oluline koht. Ordu jagas linnuse kaheks : Suur linnus ja Väike linnus.
Kunagised sõdurid olid sunnitud ennast ise elatama hakkata ning muutusid talupoegadeks. See protsess kulgus aeglaselt ning lõppes umbes VII saj. Nagu eelpool öeldust aimata võib jäid Bütsantsi regulaarväe sõjalised omadused Vana-Rooma legionääride kõvasti alla. Distsipliin käis alla, relvastus halvenes ning professionaalse raskejalaväe osakaal, selle kulukuse pärast, tunduvalt vähenes, asendudes ratsaväega. Võrreldes aga ülejäänud gremaani riikide sõjaväega oli Bütsantsi armee päris kõrgel tasemel. Just sellise sõjaväega teostas Justiniaus I Suur oma vallutusi. Justinianuse ajastu Käsitledes varase Bütsantsi ajalugu pole võimalik jätta erilise tähelepanuta Vasilevsi Justinianus I Suure ja ta naise Theodora valitsusaega, millal vaatamata üldtsivilisatsioonilisele allakäigule, eelkõige tänu absoluutse hegemoonia omamisele Vahemere ja Musta mere kaubanduses, saavutas Bütsants oma välise võimsuse tippu