Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal
· kivimid, mis tekivad kõrgel temperatuuril magmamasside kontaktil
ümbriskivimitega, st kontaktmoondel;
· kivimid, mis tekivad kõrgel rõhul murranguvööndeis, st purustusmoondel;
· kivimid, mis tekivad mäetekkelistes piirkondades, st regionaalmoondel;
· kivimid, mis tekivad kontinentidel paksu settekattega nõgudes ning ookeanide
passiivsetel äärtel, st vajumismoondel. (1)
Kontaktmoondel (Joonis 10) tekivad näiteks sarvkivid, skarnid, greisenid.
Purustusmoondel tekivad nii liistakulised kivimid kui ka rohkem või vähem kildudest
koosnevad tektoonilised hõõrdbretsad, müloniidid.
Regionaalmoondel tekivad kildad, kristalsed kildad ja gneisid.
Vajumismoondel tekivad analoogselt madala astme regionaalmoondele kildad.
Äärmusliku vajumise tingimustes kujunevad sinikildad, mis sisaldavad leeliselist
amfibooli. (1)
6.4. Moondekivimite levik Eestis
Nagu tardkivimeidki, võib moondekivimeid näha Eestis maapinnal vaid
annaabi.ee 
