Muusikaajalugu: KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA
See ei olnud täpne. Tänapäevasele
noodikirjale pani aluse munk Guido Arezzost (11.saj). Võttis kasutusele noodijooned,
üksteisest tertsi-kaugusel. Guido kasutas veel ebatäpseid neumasid (märk), mis tähistasid
mitte üht heli, vaid helide gruppi. 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, mis märkisid
kõiki helikõrgusi üksikult, täpselt. Algul oli joonte arv erinev – enamasti 3-6, hiljem jäädi
4 joone juurde ning tänaseni kirjutatakse gregogriuse koraalid 4 joonele (kuna viisi ulatus
ei ole suur) kvadraatkirjas.
Suhteliste helikõrguste silpnimetused võttis Guido Püha Johannese hümni (ilmselt lõi
ta ise selle laulu, kus iga värsirida algas eelmisest astme võrra kõrgemalt ja värsiridade
esisilpidest moodustusid helikõrguste silpnimetused) - UT RE MI FA SOL LA
UT, mida oli halb laulda, asendati hiljem DO`ga sõnast Domini.
Kaua puudus 7.aste, mille nimetus saadi hiljem sama hümni viimasest värsireast- SI .
annaabi.ee 
