Kõigil Sackmeieridel olid omad veidrused. Greetekese mammala oli kombeks oma pulloveri puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6.a Tirtsul veidrusi veel ei olnud. Arvatavasti oli ta nendeks veel liiga väike. Greetekesel endal oli kohe mitu veidrat harjumust. Talle meeldis oma spanjelpruune juuksesalke näksida ning ta punus nendest tuka sisse väikseid patsikesi. Ta sikutas oma sõrmi, kuni liikmed naksusid. Ja kratsis kõhtu, ehkki see ei sügelenud. Peale selle kritseldas ta alatasa pastakaga vasakule küünarvarraele. Ta nohistas ka nina. Majas, kus Sackmeierid elasid ei suhtud neisse just armastusväärselt. Ei öeldud: perekond Sackmeier, vaid öeldi: Sumadanid
Greteke Sackmeier Christine Nöstlinger Sackmeierit peres oli papa, mamma, Hansuke, Greteke ja Tirts. Margerethe Maria Sackmeier ehk Greeteke oli tüsedavõitu tüdruk. Kõik inimesed teme perekonnas olid natuke paksud. Üldiselt sai Sackeierite perekond hästi läbi. Naabritege nad eriti ei suhelnud ja naabrit naersid nende üle, kuna nad olid paksud. Perekonnas said kõik omavahel väga hästi läbi. Greetekesel ei meeldinud koolis käia ja ta ei saanud seal eriti kellegagi läbi. Mamma ehk Gretekese ema läks klassiokkutulekule. Peale seda oli ta väga imelik ja otsustas, et peab kaalust alla võttma. Klassikokkutulekul oli ka üks mamma väga pikaajaline sõbranna Marie Luise. Ta oli kunagi väga paks olnud, kui nüüd oli ta jälle kõhna. Mamma tahtis tema moodi olla. Greekesele meeldis üks poiss Florian Kalb. Ühel päeval kutsus poiss ta enda juurde,
annaabi.ee 
