W+ ja W- on elektrilaenguga vektorbosonid, Z0 neutraalne. Vahebosoneid W pole võimalik otseselt jälgida, küll aga on võimalik vaadelda vahebosoneid, mis tekivad aatomisiseste osakeste põrgetel piisavalt suure energia korral. Sellised W-bosonid lagunevad tavaliselt laenguga leptoniteks (elektroniks, müüoniks või tauoniks) ja vastavateks neutriinodeks (elektron-, müü- või tauneutriinoks) Graviton - Graviton on hüpoteetiline osake, mis vahendab gravitatsioonilist interaktsiooni. Gravitoni spinn on 2, seisumass ja elektrilaeng 0. Analoogiliselt elektromagnetvälja vahendaja footoniga, saab ka graviton liikuda vaid valguse kiirusega. Higgsi Boson Higgsi boson on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Peter Higgs. See kuulub elementaarosakeste klassi nimega bosonid, mida iseloomustab täisarvuline spinn. Higgsi väli on kvantväli, mille väärtus ei ole null ja mis täidab kogu ruumi. See seletab, miks on sellistel osakestel
Kaks stringi võivad omavahel ühineda ja moodustada ühe stringi. Sama moodi võib üks string jaguneda kaheks eraldi stringiks. Seda, mida varem kujutati osakestena, vaatleb stringiteooria lainetena, mis on tingitud stringi võnkumisest. Ühe osakese kiirgamine või neelamine teise poolt on stringiteooria järgi kahe stringi ühinemine või jagunemine. Näiteks päikese gravitatsioonilist mõju maale kujutas osakeste teooria nii, et päikese osake kiirgas gravitoni ja osake maal püüdis selle kinni. Stringiteooria kujutab vastavat protsessi H-kujulise toruna. (Stringiteooria on mõnes mõttes üsna torulukksepanduse sarnane.) Kaks H püstist külge vastavad päikese ja maa osakesele, ristjoon nende vahel vastab gravitatsiooni osakesele. Stringiteoorial on huvitav ajalugu. Õieti pakuti ta esimest korda välja tugeva vastasmõju seletamiseks 1960-ndate aastate lõpul. Idee oli selles, et prootonit ja neutronit võib vaadelda keele (stringi) võnkumisena
Gluutonid on ,,värvilised". Vahetades gluuoneid vahetavad kvargid värvilaenguid. Selleks, et kvark ei jääks gluuonit välja kiirates ilma värvilaenguta, peab lahkuv gluuon üht värvi ära viies samas teise kohe kvargile maha jätma. Seepärat kannab gluuon sõltuvalt tüübist, korraga üht värvi ja üht antivärvi. Võimalik gluuonid: Graviton on hüpoteetiline osake, mis vahendab gravitatsioonilist interaktsiooni. Gravitoni seisumass ja elektrilaeng 0. Analoogiliselt elektromagnetvälja vahendaja footoniga, saab ka graviton liikuda vaid valguse kiirusega. Kuna antigraviton oleks gravitoniga identne, siis on antigravitatsiooni olemasolu küsitav. Kiirendid Kõik fundamentaalosakesed moodustavad ühtse süsteemi, sest nad saavad kindlate reeglite järgi üksteiseks muutuda. Kõik tänapäevased kiirendid on ehitatud kollaideritena ehk
liikuma paneb, kuna gravitatsioon on unipolaarne ehk gravitatsioon väljendub vaid tõmbumises. Tõukumist pole veel gravitatsiooni puhul täheldatud. Arvatakse, et gravitatsiooni kannab gravitatsiooniväli, mida tekitab aine. Kvantfüüsikud on pakkunud, et on olemas osake nimega graviton, mis tekitab gravitatsioonijõudu, kuid selle osakese olemasolu pole veel tõestatud. Arvatakse veel, et gravitatsioonivälja liikumise kiirus on võrdne valguse liikumise kiirusega vaakumis. Siiski on gravitoni ning gravitatsioonivälja olemasolu vaid teoreetiline ning laboris pole veel suudetud tõestada nende olemasolu. [11] Linnutee otsene mõju maale 7 Peale selle, et Linnutee Galaktika on koduks inimestele, on teadlased avastanud, et tähtkujudel, horoskoopidel ning astroloogial on tõepoolest otsene mõju elule maal. On avastatud, et
maailmapildi omamine tähendab indiviidi suutlikkust tajuda füüsikaliste teadmiste konteksti (sisemise veendumusega öelda, et nii see peabki olema, see fakt sobib täpselt minu varasemate teadmistega looduse kohta). Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat omadust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine. Meeter (1 m) on pikkuse põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt valitud Maa. 1 m on 1/40 000 000 Maa ümbermõõdust (täpsemalt Pariisi meridiaani pikkusest). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks meeter pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv.
füüsikaliste teadmiste konteksti (sisemise veendumusega öelda, et nii see peabki olema, see fakt sobib täpselt minu varasemate teadmistega looduse kohta). Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat omadust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine. Meeter (1 m) on pikkuse põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt valitud Maa. 1 m on 1/40 000 000 Maa ümbermõõdust (täpsemalt – Pariisi meridiaani pikkusest). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks meeter pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv.
Hiion vahendab hüpoteetilist viiendat vastastikmõju (nn Higgsi mõju). See mõju genereerib algosakestele inertse massi niisamuti nagu gravitatsiooniline mõju genereerib raske massi. Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat oma- dust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine. Maailmapildi struktuursed tasandid: algosakesed, liitosakesed, keemilised aatomid, molekulid, rakud, organismid, Maa, Päikesesüsteem, meie Galaktika, Lokaalne Grupp, Universum tervikuna. Üldreeg- lina on võimalik ühel struktuuritasemel aset leidvaid protsesse edukalt kirjeldada, arvestamata kaugematel tasemetel toimivaid seaduspärasusi (maailma tasemelise struktureerituse printsiip).
Hiion vahendab hüpoteetilist viiendat vastastikmõju (nn Higgsi mõju). See mõju genereerib algosakestele inertse massi niisamuti nagu gravitatsiooniline mõju genereerib raske massi. Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat oma- dust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine. Ruum on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel. Ruumi ja aega objektiivselt olemas ei ole. Neil mõistetel on mõtet vaid sedavõrd, kuivõrd on olemas kehad ja need kehad liiguvad. Pikkus l (longitudo) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade mõõtmeid (pikem-lühem, suurem- väiksem). Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg,
annaabi.ee 
