Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade masside korrutisega ning prdvrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga m1 m2 F = G --------- G = 6.67 10-11 Nm2/kg2 r2 Raskusjuks nimetatakse maa klgetmbejudu, mis mjub tema lheduses olevatele kehadele. Oma olemuselt on ta gravitatsioonijud. Suunatud on ta maakera keskpunkti poole. F = raskusjud(N), M = planeedi mass(kg), m = keha mass(kg), R = planeedi raadius(m), h = krgus planeedi pinnast(m), G = gravitatsioonikonstant Mm GM F = G ------- vabalangemise kiirendus-> g = ------- (R+h)2 (R+h)2 Keha kaaluks nimetatakse judu, millega keha mjutab alust vi riputusvahendit.
Vastastikmju phjustab kas keha kiiruse vi kuju muutmine. Kiirendusel ja kujumuutsel on kindel suund, st. et ka jud peab olema suunaga. Ju this on F. Ju mtmise kaks vimalust: 1) vib mta vastastikmju poolt tingitud kujumuutuse e. deformatsiooni suuruse 2) ju suurust vib arvutada massiga kehale antava kiirenduse kaudu Newtoni teine seadus tleb, et keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga ja prdvrdeline massiga; valem - a = F/m Kiirendus sltub just. GRAVITATSIOONIJUD Newtoni gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tmbavad teineteist juga, mis on vrdeline nende masside korrutisega ja prdvrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G thendab gravitatsioonikonstanti. RASKUSJUD Raskusjud on jud, millega Maa tmbab enda poole tema lhedal asuvaid kehi. Kik kehad langevad vabalt hesuguse kiirendusega. Vaba langemise kiirendust nimetatakse ka raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks. F = mg Kui raskusjud mjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mjutab keha teisi esemeid
annaabi.ee 
