miljonit/cmm), ilma tuumata, ketta kujulised, sisaldavad hemoglobiini , mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub ei seo enam hapnikku! Valgelibled e. Leukotsüüdid eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini põletik!, ja hepariini hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine. 4) Lümfotsüüdid võitlus infektsioonidega (antikehad, "mälu" jne.) 5) Monotsüüdid "suured õgirakud". TUGIKOED: SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE, KÕHRKUDE . Tugikudedes tavaliselt rakuvaheainet palju,aga rakke vähe.Erandiks on rasvkude! Tugikoed on elastsed, kuid tugevad SIDEKUDE on tavaliselt kohev!
kuna vanad ja hävinenud rakud asendatakse vereloomeelundites uutega. Vererakkude kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Vereliblesid loendatakse mikroskoobi abil (veri lahjendatakse kindlas vahekorras ja erilises kambrisse viies, mis on kindla suurusega, loendatakse mikroskoobi all ära) või spetsiaalse elektronloenduri abil. Vereliblede arvu väljendatakse 1 liitri vere kohta. VALGELIBLED jagunevad alaliikideks, alarühmi on 2 suuremat, mille nimed on granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab terakesi e 1 graanuleid) ja agranulotsüüdid (tsütoplasma ei sisalda graanuleid). Granulotsüüdid jagunevad omakorda vastavalt sellele, milliste värvainetega graanulid värvuvad. Need, mille graanulid värvuvad aluseliste värvainetega, nimetatakse basofiilsed granulotsüüdid. Need, mille graanulid värvuvad happeliste ainetega, nimetatakse eosinofiilsed e. atsidofiilsed
keemilist elementi. Leukotsüüt (Joonis 1) ehk valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organiismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv, neid on liitris veres 6...10×109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilistele koostistele: eosinofillid (Joonis 1) 1-6%, basofillid (Joonis 1) 0-0,5% ja neutrofiilid (Joonis 1) 60- 65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suurusest ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks (Joonis 1) ja monotsüütideks (Joonis 1), mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%. Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt
GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KU...
veresooni vigastuse kohal.Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastuse kohale, tekib valge tromb( haava verejooks väheneb) . Lõplik verehüüve ( punane tromb) trombiini ( trauma puhul aktiiviseerub veres) toimel tekib vereplasmavalgust fibrionogeenist fibriin.Verehüübimatus e.hemofiilia. Verehüübimist taksiatavd antikoagulanidid nt hepariin ja antiagregandid nt aspiriin. 9. Leukotsüüdid( valgelibled), hulk, jaotus, nende ülesanded- 1 mm3 veres 6000 – 8000. Jagunevad: Granulotsüüdid:( ~65%)basofiilid, neutrofiilid , eosinofiilid ja agranolotsüüdid(25-35%): lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Ülesanded: 1)fagotsütoos( bakterite õgimine/hävitamine) teostavad neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt
· 100 rakku, loendamisalas= leukotsüütide populatsiooni protsent! · Absoluutarv (leukotsüütide konsentratsioon vereproovis) · Leukotsüütide üldarv x iga leukotsüüdi tüübi protsent. Näide. Leukotsüütide üldarv 10 000 Neutrofiile 60 % (10000x60/100=6000) absoluutarv arv 6000/L Leukotsüütide hindamine Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2. Stressireakstioon Endo-eksogeensed steroidid · 3. Koormuse või epinefriini vastuskerge leukotsütoos · 4
vastu. 5) Tõesed väited: + Küpsetel erütrotsüüdidel puudub rakutuum. + Küpsed erütrotsüüdid (vere punalibled) on kaksiknõgusa ketta kujulised rakud, diameetriga 7,2 mikromeetrit ja paksusega 2,2 mikromeetrit. + Küpsetel erütrotsüütidel puuduvad rakuorganellid. + Erütrotsüütides on võimalik ATP`d juurde toota vaid glükolüüsi teel. 6) Leukotsüütide hulka kuuluvad: lümfotsüüdid, monotsüüdid ja granulotsüüdid. 7) Tõesed väited: + Hematokrit on arv, mis näitab, millise osa vere kogumahust moodustavad vere rakkud. + Hematokrit normiväärtused jäävad vahemikku 0.41-0.46 + Inimese kehamassist moodustab veri 6-8% 8) Tõesed väited: + Vereplasma karbonaatpuhvri karbonaat ioon (nõrk alus) seob kudedes aine ja energia vahetuse protsessides tekkinud vesinik ioonid. + Karbonaat puhversüsteemis moodustub puhverdamise tulemusel süsihape.
Veres võib neid olla rohkem kui 5 miljonit mm3 kohta. Punaseid vererakud sisaldavad hemoglobiini, mis transpordib rakkudesse hapnikku. Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning nad võivad ületada veresoonte poorid, et jõuda põletikukoldeni. On erinevat liiki valgeid vererakke: granulotsüüdid, lümfotsüüdid ning monotsüüdid; granulotsüüdid võivad olla nii ühe kui ka mitme tuumaga (neutrofiilid, basofiilid ning eosinofiilid) (Vique, 2004). Ateroskleroos (rahvakeeli veresoonte lupjumine) on haigus, kus ained, mis on enamasti kaltsiumsoolad, ladestuvad veresoonte siseseintele, ahendades neid ning selle tulemusena võib tekkida tromb ja isegi äkksurm. Ateroskleroos esineb enamasti vanuritel, kuid ebatervisliku toitumise tagajärjel võib see juhtuda ka noorematel.
tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbimõõt ca 7,5 mikronit, sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub – ei seo enam hapnikku! b. Valgelibled e. leukotsüüdid: - kokku 5 –9 t/cmm, eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2- 4 osaline, ül.- fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – eritavad histamiini – põletik!, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid – diam. 11-14 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – põletiku takistamine. Lümfotsüüdid – diam. 6-14 mikronit, ümar tuum, ül.- võitlus infektsioonidega (antikehad, “mälu” jne.). 5) Monotsüüdid – läbimõõt 12-20 mikronit (
Täpsemalt käitsevad nende eest veres olevad lümfotsüüdid. Siiski on esimeseks kaitseliiniks limaskestad (limaskesta poolt eritavad antimikroobsed ained) ja nahk (epiteelrakkude tihe paiknemine hoiab nt ära võõrorganismide sisenemise kehasse)). Selle pärast tekivadki põletikud tavaliselt nahal. Nt hävitab mao happeline keskkond organismi toiduga sisenenud võõrorganismid (normaalse mao talitluse korral). Lümfotsüüte on väga erinevaid (granulotsüüdid, agranulotsüüdid jne) ning neil on erinevad ülesanded, kuigi põhimõte on sama- hävitada haigustekitaja. Valgevereliblede reaktsioone haigustekitajatele nim immuunvastuseks. Valgeverelibled küpsevad üldiselt tüümuses. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning
- T8 ehk CD8 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse killer- ehk tappurrakkudeks ja nende ülesanne on võõrantigeeni kandvate rakkude avastamine ja hävitamine. 15. Kuidas nimetatakse suuri lümfotsüüte ja mis on nende ülesanne? – Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. Nad suudavad ilma eelneva sensibilatsioonita lüüsida viirusest nakatunud ja kasvajarakke. 16. Nimeta fagotsütoosivõimelisi rakke. – monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofaagid. 17. Mis on komplemendi ülesanne? – Lõhkuda bioloogilisi membraane, nt raku seinu. 18. Mida teeb C-reaktiivne valk, CRV? – Kinnitub bakteriraku pinnale ja märgistab selle immuunsüsteemi jaoks paremini rünnatavaks. 19. Selgitage mõistet rakuline ehk tsellulaarne immuunsus, mis rakud tagavad selle? – Rakuline ehk tsellulaarne immuunsus on immuunreaktsioon, mis toimub antigeeni ja T-lümfotsüütide vahel. (TH1 rakud). 20
,,Valkude laboratoorne uurimine"). D. Uriini sademe värvimine Mikroskopeerimisel kasutatakse nii natiiv-, kui ka värvitud preparaati. Eelistada tuleks värvitud preparaati. Standardiseeritud uriini sademe värvimiseks kasutatakse supravitaalvärvi (meil kasutusel Sternheimeri värv). Supravitaalvärvi puhul värvuvad rakud iseloomulikult ja seetõttu on kergemini identifitseeritavad. Uriini sademe mikroskoopiline uurimine * Rakud: - leukotsüüdid (granulotsüüdid, lümfotsüüdid); - makrofaagid; - erütrotsüüdid; - epiteelrakud (lameepiteelid, transitoorsed epiteelirakud, neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1
Kas need iseloomustavad füsioloogilisi või patoloogilisi seisundeid? Leukotsütoos leukotsüüte esineb veres normist rohkem. Võib olla füsioloogiline, medikamentoosne või patoloogiline. Leukopeenia leukotsüüte esineb veres notmist vähem. Patoloogiline põhjus Leukoos leukotsüütide hulga kontrollimatu suurenemine loomal. Patoloogiline põhjus 6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded. Granulotsüüdid : Eosinofiilid fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid Neutrofiilid kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid Basofiilid toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid:
võime siduda ja ära anda hapnikku. Seetõttu etendavad erütrotsüüdid tähtsat osa hapniku transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv, neid on 1 liitris veres 4-10*109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmereteta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6% basofiilid 0-0,5% ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suuruset ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse
muutmine. Leukotsüüdid suudavad oma kuju muuta ning tungida läbi kapillaaride seinte. Paljude haiguste puhul muutub nii leukotsüütide üldine arv kui ka üksikute alaliikide protsentuaalne suhe. Osa haiguste puhul valgeliblede hulk suureneb leukotsütoos. Mõnede haiguste puhul esineb vastupidine nähtus: leukotsüütide arv väheneb leukopeenia. Leukotsütoos tekib pärast söömist ja füüsilise töö ajal. Valgeliblede hulka kuuluvad lümfotsüüdid, granulotsüüdid ja monotsüüdid, mille eluiga vältab mõnest päevast mõne nädalani. Lümfotsüüdid etendavad olulist osa keha kaitsevõimes. Enamik lümfotsüüte toodab antikehi, mida immuunsüsteem kasutab bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude hävitamiseks. Lümfotsüüdid kujunevad lõplikult välja lümfaatilistes elundites (põrn), nende tekkepaik on luuüdi. Nad ei ringle mitte ainult veres, vaid tungivad ka teistesse kudedesse. Granulotsüüdid on
Kolm ehituslikku komponenti: rakud, põhaine ja kiud. Sidekude jaguneb: 1. Veri ja lümf (puuduvad kiud) 2. Kitsamas mõttes sidekude (kiud- ja eriomadustega koed) 3. Skeletikoed (kõhr- ja luukude) Veri Koosneb vormelementidest (rakud) ja vedel vaheaine (vereplasma). Verd on 7% kehamassist. Plasma on 55-60% verst, rakke (erütrotsüüte) 45%, 1% leukotsüüte. Vormelemendid(rakud) on punalibled, valgelibled ja vereliistakud e. trombotsüüdid A. Granulotsüüdid a. Basofiilsed b. Neutrofiilsed c. Eosinofiilsed B. Agranulotsüüdid a. Monotsüüdid b. Lümfotsüüdid Erütrotsüüdid kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime. Leukotsüüdid A
Vere plasma vaigu fibrinogeeni (on vedelas olekus) füüsikalis-keemilisteomaduste muutumine, mille tulemusena tekib fibriin. Ferment trombiin tekib valk protrombiinist trombopastiini toimel, mis ilmub verre vereliistaku purunemisel 9. Leukotsüüdid, hulk, jaotus, ülesanded Leukotsüüdid- valgelibled (valged verelibled) 1 mm3 veres 6000- 8000 leukotsütoos- leukotsüütide hulga suurenemine leukopeenia- leukotsüütide hulga vähenemine Jagunevad: Granulotsüüdid (62%), monotsüüdid (7%) ja lümfotsüüdid (31%) Granulotsüüdid omakorda: eusinofillid (2%), basofillid (alla 1%), neutrofillid (59%) Ülesanded: ¤ fagotsütoos – bakterite hävitamine (teostajad peamiselt neutrofillid, neil võime liikuda veresoonkonnast kudedesse: leukodiapedees) ¤ valgulise päritoluga võõrkehade (viirused, bakterid, toksiinide) töötlemine ja lagundamine (teostajad peamiselt monotsüüdid)
Vere komponendid ja nende funktsioonid Biokeemia ettekanne MIS ON VERI? Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toi...
siduda ja ära anda hapnikku. Seetõttu etendavad erütrotsüüdid tähtsad osa hapniku transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6%, basofiilid 0-0,5 % ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suurusest ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30 % ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse
7) Mis on punalibled, valgelibled ja vereliistakud, vereplasma? Punalibled- Väikesed, lühiealised ja kaksiknõgusad. Neil puudub tuum, mitokondrid jt organellid. Sisaldavad hemoglobiini. Uued tekivad tüvirakkudest. Transpordivad hapniku ja süsihappegaasi. Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride. Valgelibled- Punalibledest suuremad, neil on tuum jt organellid. Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid. Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid. Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40- 50 korda rohkem kui valgeliblesid. Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps?
erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid on tõhusateks fagotsüütideks.
erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid- kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid- on tõhusateks fagotsüütideks.
Trombotsütoos trombotsüütide hulga suurenemine Ülesanded: Vere hüübimise tagamine (hemofiilia-vere hüübimatus)-kuningate haigus, sest on päritav haigus, pole nakkav. Põevad tavaliselt mehed, naised võivad olla lihtsalt haiguse kandjad, haiged on nende pojad. Väiksemagi haava puhul võib verest tühjaks joosta. · Leukotsüüdid. 1 mm3 veres 6000-8000 Leukotsütoos leukotsüütide hulga suurenemine Leukopeenia leukotsüütide hulga vähenemine Jagunevad: Granulotsüüdid 62 %: eusinofiilid 2 %, basofiilid 1%, neutrofiilid 59% Monotsüüdid 7 % Lümfotsüüdid 31 % Leukotsüütide ülesanded Fagotsütoos bakterite hävitamine teostajad peamiselt neutrofiilid, liiguvad veresoonkonnast kudedesse-leukodiapedes. Valgulise päritoluga võõrvalkude(viirused, bakterid, toksiivid jt) töötlemine ja hävitamine. Teostajad peamiselt monotsüüdid. Immunoloogiline kaitse teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid toodavad anti-e
Valgud: Albumiin : moodustab suurema osa (60%) plasma valkudest .väike molekulmass ja suur aine math, oluline transportvalk (rasvhapped jpm) Globuliin: Hõlmab endas tervet rühma sarnaseid valke, Osaleb SV transpordis (glükoproteiinid) Fibrinogeen : Oluline faktor vere hüübimisel Valged vererakud ja liistakud Leukotsüüdid (valged vererakud) - Valkjad tuumaga vererakud - Võimelised amöboidselt liikuma - Fagotsütoosi võimelised Monotsüüdid Lümfotsüüdid Granulotsüüdid Vere liistakud e trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel ning veresoonte terviklikkuse tagamisel MONOTSÜÜDID (4-8%) Kõrge fagotsütoosi võimega difundeeruvad kudedesse moodustades makrofaage ERÜTROTSÜÜDID Punased vererakud - Produtseeritakse punases luuüdis - Lagundatakse peamiselt luuüdis (vähesel määral maksas ja põrnas) - Eluiga 100-200 päeva - ER kuju soodustab gaasivahetust - Kergelt deformeeruv LIHASKUDE - Liikumine - Hingamine - Soojuse produktsioon
7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN. Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres on 6000-8000 leukotsüüti. Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise päritoluga võõrvalkude töötlejad ja hävitajad *lümfotsüüdid – teostavad immunoloogilist kaitset. Toodavad antikehi võõrvalkude vastu ning ründavad otseselt haigustekitajast nakatunud või muutunud rakke. 10. Vere muutused kehalisel tööl pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon)
8. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab pöörduvat hapniku sidumist ilma Fe-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 9. Hematokrit iseloomustab vere vormelementide osa vere mahust. 10. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on 130...150 mg/l. 11. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 12. Leukotsüütide alaliigid on: a) granulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b) agranulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid. c) monotsüüdid; ülesanne: kaitsevad esimesena infektsiooni korral. d) lümfotsüüdid; ülesanne: spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. e) basofiilid; ülesanne: hepariini tootmine- takistab vere hüübimist vere soontes. 13
Noorvormil esineb tuum. Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas, neil puudub aktiivne liikumisvõime. Arenevad vereloomeorganites (eluiga 120 päeva), vanad rakud lammutatakse põrnas. 14. Leukotsüütide ehitus ja talitlus Leucocyti - tuumaga, aktiivse liikumisvõimega ja väga erineva morfol. ehitusega vere vormelemendid. Organismis täidavad kaitsefni, mis väljendub rakulises kaitses - fagotsütoosis. Leukotsüüdid jaotatakse kaheks suureks grupiks: * granulotsüüdid - tsütoplasmas sõmerad – granulocyti 1) neutrofiilsed granulotsüüdid – neutrofiilid. Kepptuumalised neutrofiilid – noorvormid. Tuum kepitaoline. Segmenttuumalised neutrofiilid – küpsed vormid. Tuum segmenteerunud. Fn: neutrofiilid on fagotsüüdid (bakterite õgijad). Esmased rakud, mis reageerivad põletikule. 2) eosinofiilsed granulotsüüdid – eosinofiilid. Punased sõmerad. Fn: allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine.
Organismis täidavad leukotsüüdid kaitsefunktsiooni, mis väljendub rakulises kaitses e fagotsütoosis Leukotsüüdid on amöboidselt liikuvad ning võimelised väljuma veresoontest – põhiliseks tegevuspiirkonnaks väljaspool veresooni on organismi sidekoed Jaotuvad tsütoplasmas sõmeraid sisaldavateks granulotsüütideks ja ilma sõmerateta rakkudeks – agranulotsüütideks Granulotsüüdid jaotatakse sõmerate värvumise järgi neutrofiilseteks, eosinofiilseteks ja basofiilseteks Agranulotsüüdid jagunevad erineva funktsiooni ja morfoloogilise ehitusega monotsüütideks ja lümfotsüütideks Agranulotsüütide tuumad ei koosne segmentidest, vaid on ümara kujuga Neutrofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad nõrgalt, neutrofiilseid granulotsüüte on veres granulotsüütidest kõike rohkem – 55-60%
· Aplastiline aneemia luuüdi ei suuda toota · Rauapuudus-aneemia organismi rauavarude lõppemine · Sirprakuline aneemia geenimutatsioon (algselt aafriklastel) 2. Valgelibled e leukotsüüdid kokku normaalselt 5-9 tuhat/cmm. Eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Valgelibled liiguvad vajadusel läbi veresoonte seinte, tegutsevad kudedes. Leukotsüütide põhitüübid: granulotsüüdid rakkude sees sõmerad, mis värvuvad erineva pH-ga värvidega neutrofiilsed granulotsüüdid ülesandeks fagotsütoos basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini ja hepariini (hüübimise takistamine) eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine agranulotsüüdid rakkudes pole tavaliste histoloogiliste värvidega värvuvaid sõmeraid lümfotsüüdid võitlus mikroobidega (fagotsütoos, antikehade tootmine)
Elutsükkel: loomefaas, tsikulatoorne faas, koefaas,lõppfaas. Vereplasma – seerum e. Defibrineeritud veri; koosneb toitainetest, ainevahetuse jääkproduktidest; verevalgud – albumiinid,globuliinid,fibrinogeen ;verevedelik mikroelementidega. Vererakud *Erütrotsüüdid e. Punalibled *Leukotsüüdid e.valgelibled – Agranulotsüüdid(tsütoplasmas ei ole sõmeraid) (lümfotsüüdid,monotsüdid) ja Granulotsüüdid(tsütoplasmas on sõmerad) (neutrofiilsed,basofiilsed,eosinofiilsed või atsidofiilsed) *Trombotsüüdid e. Vereliistakud Erütrotsüüdid Tuumatud, hemoglobiiniga täidetud, varieeruva kujuga. Täidetud hemoglobiiniga(5%heem ja 95% globiin) Leukotsüüdid *Agranulotsüüdid - Lümfotsüüdid -T ja B-lümfotsüüdid, 0-Rakud – immunotsüüdid - Monotsüüdid – moodustavad makrofaagidena organismi kaitse *Granulotsüüdid
* kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šokk. Põhjustab täielikku hemolüüsi ümber koloonia (vereagaril). * beetatoksiin – beeta-hemolüsiin (sfingomüelinaas C) – kahjustab sfingomüeliini rikkaid membraane (nt erütrotsüütidel). Ebatäielik lüüs vereagaril.
haigus, mida põhjustab hemoglobiin beeta valgus punkt mutatsioon (SNP). Geen asub11 kromosoomi lühikese õla (p) 15.5 regioonis. Hemoglobiin beeta valk on 146 ah pikk ja molekulaarkaal on ~15,867 Da. SRA puhul asendab HBB valgu kuuendas positsioonis hüdrofoobne valiin hüdrofiiliset glutamiinhapet • Seda tingib SNP, mille puhul kuuenda koodoni keskel T asendab A • SNP muudab GAG koodoni (kodeerib Glu) GTG koodoniks (kodeerib Val) Leukotsütaarne valem ehk leukogramm A. Granulotsüüdid Neutrofiilsed granulotsüüdid 40-75 % Eosinofiilsed granulotsüüdid 1-6 % Basofiilsed granulotsüüdid 0-1 % B. Agranulotsüüdid Lümfotsüüdid 15-45 % (T- ja B-lümfotsüüdid) Monotsüüdid (makrofaagide eelkäijad) 2-10 % 23 Kliiniline näide: diapedees ehk ekstravasatsioon - endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine (integraalsed membraani valgud)
Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%) ja basofiilseteks (0-1%). Kõikidele granulotsüütidele on iseloomulik segmenteerunud rakutuuma olemasolu. Neutrofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas leiduvad peened neutraalsete värvidega ilmestuvad sõmerad. Rakutuum on kromatiinirohke ja noorematel rakuvormidel painutatud kepi kujuline -
maksas. EPO vabanemine verre suureneb 1-2 tundi pärast neerurakkude hüpoksia algust. Kui hüpoksia lakkab, lõpeb kohe ka EPO vabastamine rakkudest. Tegemist on tüüpilise negatiivse tagasiside regulatsiooniahelaga. Leukotsüüdid: · Leukotsüüte jaotatakse granulotsüütideks ja agranulotsüütideks sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid e teraksesi v mitte. · Granulotsüüte jaotatakse graanulite värvumise järgi: basofiilsed granulotsüüdid, eosinofiilsed granulotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid. · Agranulotsüüte jaotatakse omakorda: lümfotsüütideks ja monotsüütideks. · Trombotsüüdid · Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed graanulotsüüdid. · Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis
maksas. EPO vabanemine verre suureneb 1-2 tundi pärast neerurakkude hüpoksia algust. Kui hüpoksia lakkab, lõpeb kohe ka EPO vabastamine rakkudest. Tegemist on tüüpilise negatiivse tagasiside regulatsiooniahelaga. Leukotsüüdid: · Leukotsüüte jaotatakse granulotsüütideks ja agranulotsüütideks sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid e teraksesi v mitte. · Granulotsüüte jaotatakse graanulite värvumise järgi: basofiilsed granulotsüüdid, eosinofiilsed granulotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid. · Agranulotsüüte jaotatakse omakorda: lümfotsüütideks ja monotsüütideks. · Trombotsüüdid · Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed graanulotsüüdid. · Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis
sisemist tasakaalu, elimineerides antigeenid, seejuures need reaktsioonid võivad olla adekvaatsed või mitteadekvaatsed. 36. Põletiku välised ja histoloogilised tunnused, ajalised vormid- vereringehäired, ainevahetuse aktiviseerimine, paistetus, kudede kahjustus. Äge põletik on kiire kuluga, umbes 2-3 nädalat kestev põletik, siin on esiplaanil alteratsioon ja eksudatsioon – rakkinfiltratsioonis on ülekaalus segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid • Krooniline põletik – kuid ja aastaid kestev põletik, siin on esiplaanil proliferatiivsed muutused, põletikulises infiltraadis on ülekaalus ümarjatuumalised lümfotsüüdid ja plasmarakud ning sidekoe rohkenemine 37. Põletiku morfoloogilised tunnused :koekahjustus- 1)Alteratsioon ehk koekahjustus tekib patogeensete tegurite vahetu toime tulemusel. Adekvaatse põletiku korral kahjustus likvideeritakse või isoleeritakse. 2)
Vereplasma iseloomustus. Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri täidab organismis: a) kaitsefunktsioon- kaitseb sissetungivate nakkuste eest, tänu valgetele verelibledele, mis on antikehade abil võimelised haiguse tekitajaid kahjutuks muutma. Hüübimine kaitseb verest tühjaks voolamise eest. 1. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid: Humoraalsed mehhanismid: komplement. Rakulised mehhanismid: fagotsütoos, eriti olulised on neutrofiilsed granulotsüüdid ja monotsüüdid 2. Spetsiifilised kaitsemehhanismid: humoraalsed mehhanismid: antikehad plasmarakkudest, antigeen- antikeha reaktsioon. Rakulised mehhanismid: T-lümfotsüütide tsütotoksiline toime b) transpordifunktsioon- veri kannab kudedesse hapnikku ja imendunud toitaaineid, viib CO2 kopsudesse, toimetab hormoone jm biol akt aineid toimekohtadesse, vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt ka soojus.
Vereplasma: veest (90%),lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne. Valgud on vee hulga reguleerijaks veres Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vereseerum: vereplasmast fibrinogeeni kõrvaldamine Verelibled e. hemotsüüdid 1. Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid 2. Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid 3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude
järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed. Veresoonte seina vigastuse korral nad hävivad vabanedes endist verehüübimiseks vajalikke aineid. Punalibled e. erütrotsüüdid imetajatel ümmargused kaksiknõgusad tuumata kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Valgelibled e
reesuskonflikt (olukord, kus ema ja loote veri on erineva reesusfaktoriga) 5. Geeniline emolüüs emolüüs tekib ...mis lahustavad punaliblede membraani, nendeks aineteks on tav. Orgaanilised lahustid, mis lahustavad membraani koostises olevaid lipiide. (nt. on lahustiks eeter, piiritus, bensiin, atsetoon, petroolium) VALGELIBLED funktsioon- kaitsefunktsioon. Valgelibled jagunevad alaliikideks, alarühmi on 2 suuremat, mille nimed on granulotsüüdid(tsütoplasma sisaldab terakesi e graanuleid) ja agranulotsüüdid(tsütoplasma ei sisalda graanuleid) Granulotsüüdid jagunevad omakorda vastavalt sellele, milliste värvainetega graanulid värvuvad. Need mille graanulid värvuvad aluseliste värvainetega, nimetatakse basofiilsed granulotsüüdid. Need, mille graanulid värvuvad happeliste ainetega, nimetatakse eosinofiilsed e. atsidofiilsed. Need, mille graanulid värvuvad neutraalsete ainetega, nim. neutrofiilsed granulotsüüdid.
nende tsütoplasma sisaldab graanuleid ehk terakesi või mitte. Graanulite värvumise järgi eristatakse veel basofiilseid, eosinofiilseid ja neurofiilseid granulotsüüte. Agranulotsüüte jaotatakse omakorda lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. Trombotsüüte (vereliistakiud) on 1 liitris veres 2,5...3*1011, need on tuumata väikesed moodustised, mis sisaldavad vere hüübimiseks olulist nn trombotsüütide faktorit (fosfolipiide)
Leukopeenia – valgeliblede arvu langus veres (infektsioonid, vereloomeorganid kahjustunud). Leukoos – pahaloomuline mõne leukotsüütide alaliigi paljunemine. 2.8.2. Leukotsüütide alaliigid ja leukotsütaarvalem (leukogramm). Leukotsütaarvalem – leukogramm – leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. Loendatakse alaliike värvitud vere äigepreparaadis.Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu, selle värvumise ja tuuma ehituse põhjal. Granulotsüüdid – tsütoplasmas esinevad sõmerad (60% leukotsüütidest). Eosinofiilid (1-6% koguarvust) punakad sõmerad. Eosinofiilia – arvu suurenemine, parasiidid, allergia, stress. Basofiilid (alla 1%) – sinakad sõmerad. Neutrofiilid (40-75%) – kepptuumalised ja segmenttuumalised. Kepptuumalised – noorvormid, tuum ümar või neerukujuline, murtud kepid. Segmenttuumalised – tuum segmenteerunud – liiguvad aktiivselt, fagotsütoosivõimelised. Agranulotsüüdid – sõmerus puudub
plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed. Veresoonte seina vigastuse korral nad hävivad vabanedes endist verehüübimiseks vajalikke aineid. Punalibled e. erütrotsüüdid imetajatel ümmargused kaksiknõgusad tuumata kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Valgelibled e. leukotsüüdid on hemoglobiinivabad
Hemolüüsi võivad põhjustada füüsikalised, keemilised ja ka mitmesugused bioloogilised tegurid. Valgelibled e. leukotsüüdid: normaalselt 4-10 x 103 leukotsüüti 1 mm3 veres. Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse. Kasutavad vereringet transpordiks, toimivad kudedes. Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse leukodiapedees. Liikumapanevaks jõuks kemotaksis. Leukotsüütide jaotus: granulotsüüdid ja agranulotsüüdid. Granulotsüüdid jaotuvad neutrofiilsteks, eosinofiilsteks ja basofiilsteks. Agranulotsüüdid jaotuvad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Erinevalt punalibledest iseloomustab valgeliblesid võime veresoonkonnast väljuda ilma, et oleks tegemist veresoone seina vigastamise või kahjustamisega. Seda protsessi kutsutakse ka leukodiapedeesiks. Rakkude migratsiooniprotsessid on olulised nii vereloomes kui ka kudedes teatud kaitsemehhanismide realiseerimisel
järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed. Veresoonte seina vigastuse korral nad hävivad vabanedes endist verehüübimiseks vajalikke aineid. Punalibled e. erütrotsüüdid imetajatel ümmargused kaksiknõgusad tuumata kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Valgelibled e
tunnevad ning alustavad tsütokiinide sünteesi. Fagotsüüt ehk õgirakk lagundab fagotsütoosi (kapseldavad võõrkeha enda sisse) teel võõrkehi ja apoptoosi läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub
CO2 sidumise protsess on komplekssem kui O2 sidumine.CO2 trantspordi kõrval tuleb sama protsessi abil säilitada vere ja kogu organismi happe-leeliseline tasakaal. Erütrotsüüdid saavad O2 ja CO2 trantsportida, kuna nende kujud on deformeeritavad ja pääsevad läbi kapillaaride. Leukotsüüdid (tuumaga, läbimõõt 7,5 - 20 Mm, eluiga 12 h- mitu aastat) suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Leukotsüüte jaotatakse sõltuvalt sellest kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid või mitte: I Granulotsüüdid 12 h- 2 päeva, 1 mm3 -4900, leukotsüütidest 50-70%: * neurofiilsed- toimivad fagotsüütidena, * eosinofiilsed- org. kaitsevõime tugevdamine, * basofiilsed - võimelised produtseerima palju histamiini. Kõigi 3. vahel ühtlane tööjaotus. Neutrofiilid ja monotsüüdid (4-8 % leukotsüütidest, sisaldavad mittespetsiifilisi esteraase ja ületavad kõigi teiste rakkude fagotsütoosivõime).toimivad fagotsüütidena e. õgirakkudena.
antigeen puudub RH-. 85% inimestel RH+ ja ülejäänudtel RH-. Loote vereringes võib konflikt tekkida, kui emal ja lapsel erinev RH. 8.Leukotsüüdid, hulk, jaotus, nende ülesanded 1mm3 veres 6000-8000 leukotsüüti. Leukotsütoos – leukotsüütide hulga suurenemine. Tekib organismi sattunud haigustekitajate või toksiliste ainete pärast. Leukopeenia – leukotsüütide hulga vähenemine. Organismi kaitsevõime väheneb. Jagunevad: 1) Granulotsüüdid 62% - Eusinofiilid 2% - Basofiilid <1% - Neutrofiilid 59% - teostavad fagotsütoosi (bakterite hävitamine), sest pole veel täielikult välja kujunenud ja omavad suurt liikumisvõimet 2) Monotsüüdid – valgulise päritoluga võõrvalkude (viirused, bakterid, toksiidid) töötlemine ja hävitamine. 3) Lümfotsüüdid – immunoloogiline kaitse. B-lümfotsüüdid toodavad antikehi võõrvalkude vastu ja T-lümfotsüüdid ründavad haigustekitajast nakatunud rakke.
neerupealistes ja rasvkoes. · Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku See on pluripotentne; võimeline diferentseeruma nii vere- kui ka lümfirakuks. Tüviraku jagunemisel tekib üks diferentseeruma spetsialiseerunud rakk ning üks tüvirakk, mis on võimeline ennast taastootma. Hematop tüvirakud on eellasteks punaverelibledele (erütrotsüütidele), valgetele verelibledele (granulotsüüdid, neutrofiilid, vereliistakud) ja lümfotsüütidele. 10. Ektoderm · Ektodermi derivaadid - Pinnaektoderm (epidermis e nahk, juuksed, küüned, suuepiteel, lääts), - neuraalhari (perifeerne NS, melanotsüüdid, hamba dentiin) - neuraaltoru (peaaju ja seljaaju ehk kesknärvisüsteem, motoorsed neuronid) · Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine)
valke siderofoore, mis peale veres oleva Fe sidumist "pöörduvad tagasi" bakteri pinnal oleva retseptorini. Siderofoorid on suurema afiinsusega Fe suhtes, kui transferriinid pidev konkurents siderofoor versus transferritiin. Organism seevastu toodab laktoferriini, mis on veelgi afiinsem võrreldes siderofooridega, "eemaldades" omakorda Fe bakteritelt. Teisesed kaitsebarjäärid Mitteadaptiivse immuunsüsteemi rakud - koe fagotsüüdid, makrofaagid, eosinofiilid, neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsüteerivad, patogeene surmavad, põletikku indutseerivad, spetsiifilises immuunvastuses osalevad rakud need on rakulised komponendid. Veres ja koevedelikes "lahustunud" mitteadaptiivse immuunsuse elemendid - komplement, ferriinid, interferoon, defensiind jne. need on molekulaarsed komponendid. Leukotsüüdid. Granulotsüüdid-basofiilid, eosinifiilid ja neutrofiilid. Arganulotsüüdid--lümfotsüüdid ja monotsüüdid.
annaabi.ee 
