Nafta
andmed. Kuuekümnendatel aastatel Kuressaare linna rajatud puuraugus täheldati
mõnesentimeetrise lubjakivikihi läbiimbumist musta naftabituumeniga. Tänapäeval
on V. Kattai fikseerinud üle sajaviiekümne väikese enamasti mikrotilgakujulise nafta-
või bituumeniilmingu Eesti kivimites. Aastatel 1968-1973 toimunud 1:200 000
mõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldati looduslikke bituumeneid
reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla
granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid
looduslikke bituumeneid.
Tinglikult eraldatakse kahte suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev
stratigraafiline asend, ilminguvorm, kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja
koostis. Suurem osa neist on seotud Lääne-Eesti ja eriti Hiiumaa Kesk- ja Ülem-
Ordoviitsiumi või Siluri kivimitega. Levikusügavus ulatub maapinna ülemistest
kihtidest 360 meetrini
annaabi.ee 
