Filmimuusika
See ülesanne oli muusikal juba ammu
enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana.
Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin.
1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".
1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud
mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga,
st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll
oluliselt odavam kui optiline heli filmikoopial, ent põhjustas hulgaliselt komplikatsioone.
Muuhulgas juhtus, et plaat oli teel kaduma läinud või katki, rääkimata raskustest hoida pilt ja heli
sünkroonis, kuna iga filmiosa oli eraldi plaadil.
Esimene tõeline kodumaine heliga mängufilm ning ühtlasi ka muusikafilm oli "Päikese
lapsed"(1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.