Need kiired, mis kalduvad vastavalt positiivsete laengute liikumisele, nimetati alfakiirteks. Need kiired, mis kalduvad vastassuunas, nimetati beetakiirteks. Need kiired, mis ei kaldu üldse, nimetati gammakiirteks. Tehti kindlaks, et kõik elemendid, mille järjenumber on suurem kui 83, on radioktiivsed. Radioaktiivsuse sisemised põhjused ja olemus jäid veel ebaselgeks. Radioaktiivsuse liigid: alfa, beeta ja grammakiirgus. Neutroni avastamine Kui 1911.aastal E. Rutherfordi katsetes avastati aatomituum, siis seostati radioaktiivsus tuumadega. 1932.aastal leidis inglise füüsik J.Chadwick, et berülliumi kiiritamisel alfa osakestega kiirguvad sealt suure läbitungimisvõimega umbes prootoni massiga neutraalsed osakesed. Uus osake sai nimeks neutron. Kvantfüüsika See avastus võimaldas püstitada tuuma prootonneutronmudeli.
Selleks kasutatakse energiadoosi ühikut grei. Ühe ja sama energiadoosi bioloogiline mõju on erinevatel kiirgusliikidel erinev, seetõttu kasutatakse veel nn biodoosi (B), mis on võrdne energiadoosi(D) ja kiirguse ohuteguri(Q) . Saab eristda letaalset , maksimaalset ja minimaalset doosi , toksilist doosi ning efektiivset doosi.Inimesele on kõige ohutum kiirgus dood 0,05 greid aastas. 12 Tekstis olevate sõnade tähendused Grammakiirgus- grammakvantidest koosnev kiirgus röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus. Plutoonium- element, radioaktiivne hõbevalge habras metall Mehaaniline energia- keha võime tööd teha; mateeria liikumise üldine mõõt Tuumajõud- uumaosakeste vahel mõjuvad jõud Kiirgustõbi- kiirgushaigus, mis tekib liigsest kiirgusest Kiirgusdoos- kiiritusdoos Letaalset- surmavat doosi 13 Kasutatud infoallikad: Sisukord 9
annaabi.ee 
