Tuumajaamad
Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel
töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. detsembris. Nõukogude Liidus lasi silmapaistva
teadlase Igor Kurtsatovi juhtimisel töötanud füüsikute kollektiiv esimese tuumareaktori käiku
25. detsembril 1946. a.
Inglise keeles tähistatakse tuumareaktorit sõnaga pile, mis tähendab virna. Esimene
tuumareaktor oligi oma olemuselt virn, sest ta koosnes mitmesajast suurte grafiittelliste kihist,
mis kokku moodustasid midagi tohutu grafiitkera taolist. Kera suhteliselt väikeses keskosas,
reaktori nn aktiivtsoonis, läbis telliseid kaks silindrilist avaust, millesse asetati metallilist
uraani või selle oksiide sisaldavad alumiiniumpadrunid. Kokku viidi aktiivtsooni umbes 50
tonni uraani, mille mass ületas kriitilise massi ja milles seetõttu võis kulgeda isearenev
lõhustumis-ahelreaktsioon. Aktiivtsoonis uraanipadrunite vahel olev grafiit etendas
annaabi.ee 
